helikopteritel) b) Negatiivne kulukas, lendude hilinemised/tühistamised, mahutab vähe Meretransport Veetavad kogused suured ja mahukad(puit, kütus, transpordivahendid, maavarad) a) Positiivne Vedada saab korrdaga palju, odav, b) Negatiivne vedu on suhteliselt aeglane, sõltub ilmast, sadamate ja merekanalite korrashoid ja ehitamine kallis, Siseveetransport a) Positiivne sobib väheasustatud piirkondades ja seal, kus maismaatransporti rajada on liiga kallis, veod mahukad ja odav b) Negatiivne jõgedevõrk on hõre ja korrapäratu, aeglane Torutransport Vedada saab ainult vedelike ja gaase, veetavad kaubakogused on suured a) Positiivne vedu odav, toimub pidevalt, ehitamine odav ja küllaltki paindlik b) Negatiivne ainult vedelikud ja gaasid, torud rikuvad maastikupilti, ei saa rajada üle mere ja mäestike
ulatuses Rootsi põllumajandussaadusi. 2008. aastal andis sektor lisaväärtust 170 mld SEK-i ja töötajaid oli selles hõivatud 56 000. Lisaks sellele andis põllumajandussektor lisaväärtust 41 mld SEK-i. 4.2 Tranport Transpordisektor on Rootsi ärielus oluline, kuivõrd on tegu poolsaarega ja geograafiliselt suurte vahemaadega maa-alaga. Tingituna geograafilisest eripärast, on transpordi väljaarendamisel eelistatud meretransporti ja operatiivset maismaatransporti. Rahvusvahelistest kaubavedudest Rootsis hõlmab meretransport ligikaudu 95%, millele järgnevad maantee- ja raudteetransport. Tingituna Rootsi maksukoormusest sõidavad paljud Rootsi laevad erinevate välisriikide lippude all. Suurimad sadamad läänerannikul on Göteborg, Brofjorden Preemraff, Malmö, Helsingborg, idarannikul Luleå, Oxelösund, Gävle, Stockholm, Norrköping, Kapellkär ja lõunas Trelleborg.
ühistud. 2005. aastal andis sektor lisaväärtust 35 mld SEK-i ja töötajaid oli selles hõivatud 56 000. Lisaks sellele andis põllumajandussektor lisaväärtust 41 mld SEK-i. 3.20.Transport Transpordisektor on Rootsi ärielus oluline, kuivõrd on tegu (Skandinaavia) poolsaarega ja geograafiliselt suurte vahemaadega maa-alaga. Tingituna geograafilisest eripärast, on transpordi väljaarendamisel eelistatud meretransporti ja operatiivset maismaatransporti. 3.21.Meretransport Rahvusvahelistest kaubavedudest Rootsis hõlmab meretransport ligikaudu 4/5, millele järgnevad maantee- ja raudteetransport. Kaubalaevastiku suuruseks hinnati 2005. aasta alguse seisuga 426 laeva (alused, mille tonnaaz ületab 100 brutoregistertonni). Tingituna Rootsi maksukoormusest sõidavad paljud Rootsi laevad erinevate välisriikide lippude all. Suurimad sadamad läänerannikul on Göteborg, Malmö, Helsingborg, Halmstad;
mündi toorikute osas ja eelistuse saavutas Soome ettevõte ,,Outokumpu copper". Peale igapäevase käiberaha oli kavas väljastada ka väärismetallist mälestusmünte ja näiteks 18 juba samal aastal nägi ilmavalgust Eesti Vabariigi 10-kroonine mälestusmünt, mis oli pühendatud Eesti oma raha taassünnile. Huvitavaks kujunes välismaal trükitud raha Eestisse toimetamine, milleks kasutati nii mere- kui maismaatransporti. See sündmus oli meedia huviorbiidis olnud juba pikka aega aga ometi toimus see nii märkamatult ja salapärasel moel, et seda ei pannud tähele ükski ajakirjanik. Rahareform otsustati jaotada kolme päeva peale ja lõplike päevadena pakkus Rahareformi Komitee 19.-22. juuni. Viimse hetkeni ei olnud selge, kas toimuva rahareformi käigus vahetatakse inimestele rublad kindla kursiga või jagatakse igale inimesele lihtsalt niisamuti kindel summa- nn. pearaha. Reformieelsel istungil 17.juunil
annaabi.ee 
