· Mardikas (lk 148) Mardikalised (Coleoptera) on lülijalgsete selts putukate klassist. Mardikalised on loomariigi liigirikkaim selts. Neid on kirjeldatud umbes 350 000 liiki, kuid hinnanguliselt on neid 58 miljonit liiki. Eestis on leitud 3073 liiki, kuid neid arvatakse leiduvat vähemalt 3400[1]. Neist enamik on maismaalised. Oma suure isendite hulga, biomassi ja ökoloogiliste seoste tõttu on mardikad tähtsad maismaakoosluste komponendid. Põllumajanduslikult ja metsanduslikult kahjulike liikide hulgalt on mardikalised üks olulisemaid putukaseltse Eestis. Nende teaduslik nimetus tuleb kreekakeelsetest sõnadest koleos ('tupp', 'kate') ja pteros ('tiib'). · Baal (lk 147) - mis tähendab "isand", "valdaja" või `'omanik." On kasutatud ka epiteete "tugev", "võimas." Ta võib olla identne ka piksejumal Hadadiga, sest Baali kohta on öeldud, et "ta pilvedel ratsutab."
(Wikipedia, 2011) Mardikalised(Coleoptera) Mardikalised (Coleoptera) on lülijalgsete selts putukate klassist. Mardikalised on loomariigi liigirikkaim selts. Neid on kirjeldatud umbes 350 000 liiki, kuid hinnanguliselt on neid 58 miljonit liiki. Eestis on leitud 3073 liiki, kuid neid arvatakse leiduvat vähemalt 3400[1]. Neist enamik on maismaalised. Oma suure isendite hulga, biomassi ja ökoloogiliste seoste tõttu on mardikad tähtsad maismaakoosluste komponendid. Põllumajanduslikult ja metsanduslikult kahjulike liikide hulgalt on mardikalised üks olulisemaid putukaseltse Eestis. Nende teaduslik nimetus tuleb kreekakeelsetest sõnadest koleos ('tupp', 'kate') ja pteros ('tiib'). Toitumistüübi järgi on mardikad fütofaagid, adefaagid, saprofaagid, koprofaagid, nekrofaagid ja polüfaagid. Parasiite on suhteliselt vähe. Need elavad koos mesilaste, sipelgate, termiitide, herilaste ja ämblikega
Erinevalt sõnajalg- ja sammaltaimedest aga samuti enamusest vetikatest, pole õistaimede (ja samuti paljasseemnetaimede) sugurakud liikuvad. Neid peavad edasi kandma välisjõud. Esimene välisjõud, mis taimi aitas oli tuul. Nii on kõik ürgsemad õietolmuga taimed - paljasseemnetaimed tuultolmlejad. Tuultolmlemine oli piisavalt edukas tavaliste, koosluses domineerivate taimede jaoks ja valitses maa peal paarsada miljonit aastat. Alles maismaakoosluste evolutsioon viis selleni, et looduses tekkis vajadus edukama õietolmu edasikandja järele. Kui oli kujunenud välja juba väga palju erinevaid ökonisse, tekkis olukord, kus osad taimed ei suutnud enam piisavalt massiliselt õietolmu toota, et see jõuaks küllaldasel hulgal teise sarnase ökonisini teise samast liigist taimeni. Eriti kriitiliseks kujunes olukord metsa all, kus õhu liikumine oli väga vähene. Sellises kohas oli ühelt poolt soodne omada liitsugulisi
annaabi.ee 
