Kaal: 2575 kg Innaaeg: Talve lõpul Tiinuse kestus: 98103 päeva Poegade arv: 25 Eluviis: Erak, isiklik territoorium Toitumine: Mägikitsed ja lambad Eluiga: 20 aastat Jaaguar Ladina k. nimi: Panthera onca Pikkus: 1,121,85 m Saba pikkus: 0,450,75 m Turja kõrgus: 0,68076 m Kaal: 57113 kg Suguküpsus: 3 a. Innaaeg: Varasügisel Tiinuse kestus: 93110 päeva Poegade arv: 14 Eluviis: Erak Toitumine: Maismaaimetajad Eluiga: 22 aastat Jaguarundi Ladina k. nimi: Felis yaguaroundi Pea ja keha pikkus: 0,550,77 m Saba pikkus: 0,330,6 m Turja kõrgus: 0,350,4 m Kaal: 4,510 kg Suguküpsus: 23 a. Innaaeg: Aastaringselt Tiinuse kestus: 6375 päeva Poegade arv: 23 Eluviis: Erakuna või paarikaupa Toitumine: Pisiimetajad Eluiga: Teadmata Karkal Ladina k. nimi: Felis caracal Keha pikkus: 0,50,8 m Saba: 0,2 m
Mullaosakesed on soolelimaga sõmerateks kleebitud. Muld on täis vihmausside hargnevaid ja omavahel liituvaid urge nagu labürint. Piki urgusid pääsevad õhk, vesi ja taimedest tekkinud huumus kiiremini sügavamale, huumus seguneb liiva ning saviga. Mahajäetud urgudesse tungivad taimejuured. Vihmaussid moodustavad umbes poole mullafauna biomassist, s.t. kaaluvad sama palju kui kõik teised loomad mullas kokku. Tõenäoliselt kaaluvad kõik maailma vihmaussid üheskoos rohkem kui kõik maismaaimetajad. Iga uss neelab päevas umbes niisama palju mulda, kui ta ise kaalub. Vihmaussid töötavad aasta jooksul läbi kümneid või sadu tonne mulda hektari kohta. Tänu sellele on muld sõmeraline, imab hästi vett ja on rikas pisiolestest. SIGIMINE Vihmaussid on mõlemasoolised. Igal isendil on sees kaks paari raigu ja üks paar munasarju. Paaritumiseks kleebivad kaks vihmaussi oma eesotsad mõneks ajaks limaga kokku, kõhud vastamisi ja vahetavad seemet. Vöö, näärmeline muhv nahal on
Paljudel liikidel on isasloomad suuremad kui emasloomad. Isastel esineb ka muid emastest erinevaid silmapaistvaid tunnuseid, nagu näiteks põtradel ja kitsedel kannavad sarvi ainult isasloomad, metssigadel on isase kihvad palju suuremad ning isahundid on lihtsalt kasvult suuremad ja tugevamad kui emased. Maismaaimetajate sisemus töötab paljuski sarnaselt meie omale, sest on ju inimesedki imetajad. Kuna maismaaimetajad söövad erinevat toitu - mõned taimset, teised loomset ja kolmandat söövad raipeid, siis on vastavalt kohanenud ka seedimisorganid. Vees elavad imetajad on kohastunud olema pikemat aega ilma õhuta. Neil pole lõpuseid nagu kaladel, vaid nad peavad käima veepinnal õhku hingamas. Kõikide imetajate kopsud on kärgjad käsnasarnased elundid, mille sisepind on suurem kui välispind.
) on levinud kaasajal kõikidel mandritel. 113.Saarte biogeograafia eripärad? Saared on ühed ökoloogide lemmikobjektid (alates Wallace'st ja Darwinist). Sageli moodustavad nad selgelt piiritletava isoleeritud mikromaailma, kus protsessid kulgevad omasoodu. Saared on oma olemuselt väga erinevad nii suuruselt, vanuselt, isolatsioonilt, topograafialt kui geoloogialt. Sageli iseloomustab saarte elustikku tervete organismigruppide puudumine, enamustelt kaugematest saartest puuduvad maismaaimetajad, võib olla siiski hülglasi ja käsitiivalisi (nahkhiiri). Väga paljude saarte elustik on võrrelduna mandritega kummalise ülesehitusega koosnedes sageli suurest hulgast endeemsetest liikidest (liigid, kes elavad vaid väga väiksel maalala, näiteks ühel saarel). Saared tekivad põhimõtteliselt kahel moel: ühenduse katkemisel emamaaga või kerkides merest. Esimestel on elusorganismid juba olemas, teistel peavad nad sinna jõudma. Stardipositsioonid on väga erinevad.
annaabi.ee 
