õhutemperatuur, igikelts ja lühike vegetatsiooniperiood. · Taimed on madalad. · Juurestik on pinnapealne. Pohl Villpea Islandi Käokõrv Mullastik · Islandil on maapind sügavalt läbi külmunud ja tekkinud igikelts. · Tundramullad · Talvine pakane lõhub pinnast. · Muld on toitainevene ja väga õrn tallamisel. Loomastik · Islandit ümbritsevates vetes esineb 17 vaalaliiki ja mitu hülgeliiki · Linnud on olulisel kohal, sest maismaaelustik on vaene. · Roomajaid ja kahepaikseid seal ei ela. · Palju närilisi ja putukaid. · Talvel on Island tühi ja eluta. · Osad loomad elavad talve üle lume all. · Paljud loomad on taimetoidulised. Polaarrebane Jääkaru Vaalad Tiirud Inimtegevus · Inimesed tegelevad Islandil peamiselt kalandusega, sest kalandus on Islandil tähtis majandusharu. · Paljud on spetsaliseerunud looma- ja karjakasvatamisele. · Veel tegeletakse küttimisega.
............................................................................. 7 Loomad asustavad maismaa................................................................................................9 Hilis-Paleosoikum.....................................................................................................................10 Mereelustik .......................................................................................................................10 Magevee- ja maismaaelustik ............................................................................................11 Massiline väljasuremine Permis .......................................................................................12 Paleogeen.................................................................................................................................. 13 Mereelu evolutsioon .........................................................................................................13
Laurussia liigub põhja poole, servadel mägede teke, Gondwana pöördub vastupäeva Kliima võrdlemisi soe, märgatav tsonaalsus kitsas troopiline vöönd, ulatuslikud subtroopilised kõrbealad, Gondwana mandril valdav jahe parasvöötmeline kliima Ajastu lõpul suur massväljasuremine Devonis ilmusid peajalgsed ammoniidid DEVON - kalade ajastu Õitsengu saavutavad rüükalad Ilmuvad luukalad Luukaladest eristuvad kopskalad ja vihtuimsed kalad DEVON, maismaaelustik Lehtede teke Uued eostaimerühmad: kollad, osjad, sõnajalad Seemnetaimede teke Puittaimede (Archaeopteris) ja metsade teke Putukate ja kahepaiksete teke · KARBON, mereelustik Rifitekitajaid vähe (sammalloomad, käsnad) Rüükalad kaovad Kõhrkalade õitseaeg (haid) Ohtralt kiireltujuvaid ammoniite Palju käsijalgseid ja karpe KARBON, maismaa, taimed Mandrite koondumine hiidkontinendiks Gondwanal ulatuslikud liustikud Seemnetaimede levik
Reservuaar C gigatonnides Atmosfäär 700 Ookeanides 35000 Maismaa biota 600 Huumus pinnases 3000 Org meresetted 10 mln CaCO3 meresetetes 50 mln Fossiilsed kütused 500 Allikad Atmosfäär –mereelustik 45 Atmosfäär –maismaaelustik 70 Settimine ookeanides 1-10 Fossiilsete kütuste põletamine 5 Ookeanid adsorbeerivad 50% inimese poolt paisatud CO 2-st, 17 mooli atmosfääri CO2-e ookeani pinna m2 kohta. Ookeanis on süsinikdioksiidi rohkem kui atmosfääris. Seda on setetes, kaltsiumkarbonaadis, magneesiumkarbonaadis ja kerokeeni kujul. Veesambas esineb see karbonaadi või piikarbonaadi kujul. CO2 satub vee pinnakihtidesse, kus ta satub edasi organismidesse ja sealt
annaabi.ee 
