Viljad (kuprad) valmivad alates juulist. Paljuneb seemnetega. Eelistab toitainete vaeseid kasvukohti, aga lubjapelglik. Sageli esineb soostunud ja liivasel pinnasel. Harilik maikelluke (Convallaria majalis) Sugukond: liilialised (Liliaceae) Mitmeaastane suvehaljas 1237cm Levinud iluaia taim. Aretatud ernivaid kõrgune rohttaim. vorme. 23 rohurohelist püstist lihtlehte. Kõik taimeosad on mürgised. Õitseb maisjuunis. Ühekülgestes Kasutakse meditsiinis ja parfümeerias. kobarates õied on valged ja kellukjad. Sinised marjad valmivad septembrisoktoobris. Paljuneb risoomi ja seemnetega. Kasvab kõikjal. Randaster (Aster tripolium) Sugukond: korvõielised (Asteráceae) Ühe või kaheaastane ühekojaline 15 Ilutaimena sobib soolasele 50cm kõrgune rohttaim. pinnasele. Lihakate karvadeta lihtlehtede serval ripsmed. Õitseb juunist septembrini. Lillad õied
t. eluline, reaaliline. 1887. a. lõpust kuni järgmise aasta maini toimetas Vilde mitteametlikult ,,Postimeest" (ilmus esimese eesti ajalehena 3x nädalas), mis oli üks kõige vastutusrikkamaid töid tema elus. 1888. aasta lõpuni elas Vilde Tartus. Valmis jutustus ,,Rõugearmid". 1889. aasta alguses (2526) oli Vilde mõned kuud Linnateatris näitlejaõpilaseks, kuid edutult. Maisjuunis asus Vilde Karjaülas, kus valmis ,,Mustad leegid" (kriitika jõukama kihi eetiliste väärtuste pihta, muidu kerge pönevusromaan, sihipärase ideelise suunitluseta) Suhteliselt realistlik Siis töötas ta poolteist kuud Tallinnas ,,Revalsche Zeitungis". Juuli lõpul sõitis Riiga. Riias viibis Vilde enam kui aasta, töökoha leidis ta ajalehe ,,Zeitung für Stadt und Land" juures, kus tema peamiseks ülke oli tlk eesti
rahva käest annetustena. Johannes Tutt koos vend Arvediga vedas hobuvankritel kohale muldkeha. Juuru tööstur Adamson andis oma töölised samba aluse kivide lõhkumiseks ja paikapanemiseks. Mahtra Suurküla mees Mihkel Susi lõhkus kivid ning Vassili Zelmin oma meestega paigaldas samba maakividest aluse nii osavalt, et seal tänapäevani pole pragu sees. Trepiastmed sümboliseerivad kolme kihelkonda Juurut, Raplat ja Koset, kus olid rahutused 1858. aasta maisjuunis. Ausamba ülemise, obeliski osa tegi kiviraidur Karl Paabut Tallinnast. Graniitkivi selleks tõi ta Soomest. Obeliski lihvitud esiküljele raius ta bareljeefi kase, talupoja ja hobuse kujutisega. Kuldsete tähtedega on sambale raiutud: 1858 MAHTRA SÕJA MÄLESTUSEKS 1933 Samba keskmisse ossa on rattana paigutatud vana Mahtra mõisa veskikivi, mis sümboliseerib aja lõputut kulgu. Rattale on raiutud kiri : ,,Siin võitles Eesti talupoeg tõe, õiguse ja vabaduse eest !".
annaabi.ee 
