loomasöödana, silo valmistamiskes... Maisiteradest valmistatakse maisijahu, loomasööta... Maisijahust tehakse leiba... Noori suhkrumaisi tõrvikuid kasutatakse köögiviljana... Peale toidu on mais veel ka ... Angola, Grenada,Keenia, Mosambiigi ja Sambia vapil Horvaatia 1-lipase mündi reversil Stephen King on kirjutanud teose ,,Maisi lapsed", mis on andnud ainet mitmele õudusfilmile. Hea teada... Maisiterades leidub mikroelementi kulda Maisiterad sisaldavad rohkesti vitamiine 100 grammi maisi sisaldab 125kcal energiat Ühes tõlvkus on 16 reas ligikaudu 800 maisitera Kasulik meie hammastele Eemaldab organismist rasvu Aitab uuendada soolestiku kahjustatud limaskesta Kasutatud kirjandus... http://www.google.ee/ http://www.bonduelle.ee/Kas_teate/hurvitavaid_fa H. Kiik ,,Maailma viljad" (1982 ) A. Ratt ,, Mõnda maaviljeluse arengust Eestis
saama piimarasva näol. Taimsete söötade toorrasvasisaldus ei ole suur, enamasti kuni 5% kuivaines. Rohkesti on seda aga õlitaimede seemnetes - (päevalille-, 30%, lina-, 37,0, rapsiseemnetes üle 40%), kuid neid kasutatakse töötlemata kujul loomasöödaks harva. Suhteliselt rasvarikkad on ka õlikoogid (linakoogis 17,0%, rapsikoogis sageli samapalju). Rohkesti rasva on ka täispiima kuivaines (üle 30%) Vähe on toorrasva heinas, teraviljas (1,7-2,0%), ainult kaeras ja maisiterades on rohkem 4,5- 4,7%. VITAMIINID Vitamiinid on kõigi organismide eluks hädavajalikud ained. Vitamiinid liigitatakse: · Rasvaslahustuvateks (A, D, E, K) · Veeslahustuvateks (B-rühma vitamiinid, H, P, C-vit., paraaminobensoehape, foolhape, inosiit) Kui söödas on vähe vitamiine, on neid vähe ka loomadelt saadavates produktides piimas, munades, koores, võis. Vitamiinide pikaajaline puudumine söötades põhjustab raskeid ainevahetushäireid, mida
Toorproteiini väärtus oleneb valkude koostisest. Taigna uhtmisel veega jääb järele kleepvalk , kuna eralduvad vees lahustuvad ühendid. Kleepvalgus on u. 80% valke. Kleepvalgu koostisest ja kogusest sõltuvad otseselt nisujahu küpsetusomadused. Mida rohkem seda on, seda paremate omadustega jahu saame. Minimaalselt peaks ta olema 23%, optimmalne oleks 25% ja üle selle. Kui kleepvalk tõuseb üle 32%, siis jahu kerkimine on takistatud. Toorrasva on kõige rohkem kaera-ja maisiterades. Näiteks nisul on seda keskmiselt 14%, rukkil ja odral 12%, kaeral 26% ja maisil 40%. Rasv on koondunud peamiselt idudesse. Suure rasvasisaldusega jahu kvaliteet halveneb kiiresti. Toortuhk asub peamiselt sõkaldes ja kestades. Teraviljade tuhas on palju fosforiühendeid (ligi 50% kogu tuhast), kaaliumi 30%, magneesiumi 12% ja kaltsiumi kuni 3%. 27. 2.4 Teraviljade kasvufaasid 1. Idanemisfaas algab idujuure väljatungimisega läbi terakesta. Idandi kasvu mõjutab
täielikult välja kujunenud, et süsivesikutest keharasva sünteesida. Nad peavad seda saama piimarasva näol. Söötade toorrasva sisaldus ei ole suur, enamasti kuni 5% kuivainest. Üksnes mõnedes söötades on seda rohkesti (30-40%): õlitaimede seemned – päevalilleseemned, rapsiseemned, maapähkliseemned, kuid neid kasutatakse töötlemata kujul loomasöödaks harva. Vähe on toorrasva: kartulis ja juurviljades, heinas, teraviljades, ainult kaeras ja maisiterades on rohkem 4,5...4,7%. Toorkiudu leidub ainult taimsetes söötades, kus ta on taimerakkude kesta põhiaineks. Mida suurem on sööda toorkiu sisaldus, seda madalam on tema toiteväärtus. Toorkiude lõhustamiseks on vaja bakterite abi. Mäletsejaliste so. veiste, lammaste, kitsede vatsas on arvukalt mitmesuguseid mikroorganisme, selletõttu seedivad mäletsejalised toorkiurikkaid söötasid (hein, põhk) võrdlemisi hästi. Lihtmaoga loomad – sead, linnud,
annaabi.ee 
