Nii aretati ka maavitsaline petuunia ja ka puuvill. Turule jõudis tubakas 1994. aastal. Teraviljade muundamiseks tuli oodata, kuna nad on agrobakteritele immuunsed. Selleks töötati välja uus meetod, kus kullatükkidele kantud geen tulistati taimerakku. Nii sai ühtlasi mädanemiskindla tomati, mardikakindla kartuli ning kahjurikindla maisi. [5] Suurem muundatud taimede levik algas 1996.aastal USA-s, kui turule jõudsid mitmed rapsiliinid, soja-, siguri- ja maisiliinid ning ka mitmed lillesordid. Sel aastal jõudis Euroopasse esmakordselt geenmuundatud mais. 1998. aastal peatati Euroopas uute GMO- de lubamine, kuni seadustes ei ole kindlalt sätestatud märgistusega, seirega, riskianalüüsiga ja ettevalmistusprintsiipidega seotud küsimused. Sellest ajast saati suhtutakse siinmail 4 muundatud taimedesse palju skeptilisemalt, kui USA-s. Alates 2004. aastast on GMO-de kasvatamine taas lubatud. [1] 1.3
0,00002%. Vaatamata sellele, et organismi geenide kogum on peaaegu samasugune kui vanemliinis, siis võib uue organismi talitlemine olla paljuski erinev. Kuigi GMO-de kasutamise ajalugu pole väga pikk, on maailmas juba mitmeid GMO-sid kasutusele lubatud võtta. Esimestena tulid turule GM-vaktsiinid (1992-1994), neile järgnes herbitsiidikindel e. Umbrohumürgikindel tubakas aastal 1994 ning 1996-1997 aastal riburada mitmed rapsi-, soja-, maisiliinid ja mitmed geneetiliselt muundatud lillesordid. ISAAA (International Service for the Acquisition of Agribiotech Applications) andmetel on võrreldes 2006 aasta seisuga GM-kultuuride kasvatamine 2007 aastal suurenenud umbes 10 % võrra, jõudes 114 miljoni hektarini, millest umbes 50 % hõlmab USA. USA kõrval on teisteks suuremateks GMO-de kasvatajateks Argentiina, Brasiilia, Kanada, India ja Hiina, mis koos USA-ga moodustavad hektaripõhiselt umbes 95 % kogu GMO-de kasvupindalast. Peale
See muudab taimed vähem mõjutatavateks nende viiruste poolt põhjustatavatele haigustele ning saagikus suureneb. Herbitsiidikindluse puhul taimedesse sisestatakse sellise bakteri geen, millega kandub edasi vastupanuvõime mõnedele umbrohumürkidele. (Keskkonnaministeerium 2002.) Euroopa Liidus esimestena tulid turule GM vaktsiinid (1992-1994), neile järgnes herbitsiidikindel tubakas (1994) ning edasi ilmnesid mitmed rapsiliinid, soja-, siguri-, maisiliinid ja ka mitmed GM lillesordid (1996-1997). Mujal maailmas (peamiselt USA-s, Kanadas, Jaapanis, Austraalias jm) on kasutusel mõned muud GMO-d nagu näiteks puuvill, melon, papaia, kartul, suhrupeet jm. (Keskkonnaministeerium 2004.) 6 Enne GMO kasutuselevõttu annab selle kohta hinnangu teaduslik komitee, kes analüüsib
annaabi.ee 
