repressioonidepoliitikast loobumine. Majanduselus pööras ta rohkem tähelepanu kergetööstusele ja põllumajanduse arengule, andes rohkem otsustamisvabadust tootjatele. See tõi kaasa olukorra, kus rahva elatustase paranes. Ta tegi ka suuri vigu. Tal puudus püsivus ning aeg ajalt oli ta meel väga heitlik, see tõttu viidi tema valitsusajal läbi mitmeid läbimõtlemata kamaaniaid, millistest tuntuimad oli Kasahstani steppidesse uudismaade rajamine ja maisikasvatamise kampaania. Sellega algas majanduslangus, mis oli tingitud väärast majanduspoliitikast. LEONID BREzNEV Hrustsovi järglane. Uus juhtkond püüdis esialgu teha mitmeid uuendusi ja ümberkorraldusi, kuid loodetud edu jäi saavutamata. Nõukogude Liidu sisepoliitilises elus aga tugevnesid aja jooksul tagurlikud poliitilised jõud. Loobuti Stalini kuritegude kritiseerimisest ning karmistati kontrolli ühiskonnas. STAGNOTSIOON seisak, soikumine, peatumine, tardumine, liikumatus.
olukorda, kus oleks võimalik alustada kommunistliku ühiskonna ülesehitamist. Seetõttu võetigi NLKP XXII kongressil vastu NLKP programm, mille kohaselt 1980. aastate alguseks peab NSV Liit olema jõudnud kommunismi. Samas tegi Hruštšov aga suuri vigu. Tal puudus püsivus ning aeg ajalt oli ta meel väga heitlik, seetõttu viidi tema valitsusajal läbi mitmeid läbimõtlemata kampaaniaid, millistest tuntumad olid Kasahstani steppidesse uudismaade rajamine ja maisikasvatamise kampaania. Üldiselt algas 1960. aastate alguses majanduslangus, mis oli tingitud väärast majanduspoliitikast. Poliitika: Hruštšovi välispoliitika oli heitlik ja mitmepalgeline. Ta loobus Stalini seisukohast, mille järgi sõjad on möödapääsmatud kuni maailmakommunismi kehtestamiseni ning asendas selle rahuliku kooseksisteerimise propageerimisega. Erinevalt senistest Nõukogude riigijuhtidest reisis ta palju ringi ning võitis südameid oma joviaalse ja avala käitumislaadiga
1964. sügis Hrutovi puhkuse ajal toimus keskkomitee presiidiumi istung, mis tagandas ta ametikohalt. Välispoliitika Hrutovi võimuloleku aeg on Külma Sõja stabiliseerumise aeg. 1956 Suessi kriis, mille reguleerimiseks Hrutov osales ÜRO Peassamblee istungil. kariibi kriis NL paigutas oma keskmaaraketid Kuubale. Seati sisse Kremli ja Valge Maja vaheline otse telefoniliin. Esimene NL riigijuht, kes hakkas tegema välisvisiite. 1959 visiit Kennedyle, mille tagajärjeks oli NL maisikasvatamise buum. 1964. tekib NL omamoodi interreegnum. 1964-1967 selge liider puudub. Hrutovi parteilise ametikoha sai L. Brenev, kes pandi sellele ametikohale parema puudumisel. Põhjuseks oli see, et temast ei saa meest, kes ohustaks, sest ta on nii rumal. Ministrite nõukogu esimeheks sai A. Kossõgin. 1965. alustas Kossõgin majandusreformi, mille eesmärgiks oli suurendada ettevõtete iseseisvust ja välja jõuda sotsialistliku isemajandamiseni
annaabi.ee 
