Juttude kohaselt ehitas iga linn oma kaitsejumala auks templeid ning üldjuhul peeti ka tema auks igasuguseid pidustusi, kus võistlesid erinevaid alasid esindavad inimesed. Teada on, et jumalad olid väga tujukad ja ettearvamatud ning kreeklased ei lootnudki neilt saada juhtlõngu, kuidas elus toime tulla. Võib esindada kolme erinevat tasandit. Ürgjumalused, kes esindavad universumi elemente, titaanid, kes esindasid rohkem maisemaid asju, nagu näiteks mäed ja ookeanid ning tänapäevased jumalad, nagu näiteks Jeesus Kristus jms. Suur osa mütoloogiast on seotud jumal Zeusiga, teda liigitatakse kõige kõrgemaks jumalaks. Zeus on mütoloogias väga vastuoluline, kord on ta sõbralik, hurmav ja hea, ning kohati on ta julm, raevukas ja äkiline. Zeus esindab taevast ja äikest. Zeusi austamine sai alguse Mükeene kultuuris, kus teda tunti maapurustaja nime all. Zeusile vastab vanarooma mütoloogias jumal Jupiter.
Juute vihati, sest kirstlane ei saanud aru intressi printsiibist aja kulgemisest ei saa teenida, sest aeg ei kuulu inimesele. Loogika ei mahu kristlasele pähe. Kuidas saab teenida millegi pealt, mis ei ole inmese oma. Nii hakati juute vihkama, see sundis neid põgenema. Inimene elab tuleviku nimel ja ei oska nautida olevikku. Iga inimese elus peaks olema pühaduse mõõde Bataille arust. Inimene ihaldab midagi püha samamoodi nagu ihaldab maisemaid asju. Kapitalism püüab hävitada püüet püha poole. Inimene töötab selleks et süüa ja sööb selleks et töötada. Pühaduseks ei jää ruumi. Taastootmine et saaks töötada. Inimene saab ja ei kujutatud ette hetki, et saab. Töötaja saab ka nautida korraks. Seos mingi pühadusega, pääsetakse ringist välja. Igasugune utoopiline mõtlemine püüab leida pühadust kindlast etteantud ringist väljas. Ramatus tuuakse välja mõiste suverään
rõõmu toovatele väärtustele. omatakse või mida ollakse suuteline saama. HOOLIKUS Buddha õpetuse järgi on kogu valu ja kannatuse põhjuseks soovid ja enesekesksed teod. Budistlik tegevus püüab vähendada enesekesksust ja arendada kaastunnet, seda nii tegevuses kui mõtetes. Et enesekesksusest vabaneda, peab budist kõigepealt teadlikuks saama. Kaheksaosalise tee seitsmenda osa kohaselt tuleb kõiki tegevusi, ka kõige maisemaid, sooritada hoolikalt. Hoolikus tähendab tähelepanu pööramist mõtetele ja tegudele ning mõistmist, et need mõjutavad teisi inimesi. KAASTUNNE Kaastunne on budistidele väga oluline. See tähendab isetut käitumist teiste asetamist endast ettepoole. Seega, mida enam kaastundlikke inimesi, seda vähem on isekat mõtlemist. Kõik juhendid, mis Buddha oma õpilastele andis, on ühel või teisel moel mõeldud inimese muutmiseks tähelepanelikumaks ja kaastundlikumaks. Budistlikud
annaabi.ee 
