jõeräim, jääkala, jääharv räim, kapuskas, brigadir, parvejuht. Räim siirdub kudema rannikualadele. Koeb 4...12 m sügavusel aprilli teisest poolest juulini. Kudemistemperatuur lai: 3...18 °C (optimaalne on 14...16 °C). Mari areneb kleepununa veealustele taimedele, marjaterade hulk on 25 000...90 000, läbimõõt 1,0...1,50 mm. Embrüonaalne areng kestab 4...8 ööpäeva, 1 kuu vanusena moondub vastne maimuks, kes toitub valdavalt selgrootute vastsetest ning kasvab 1 eluaasta lõpuks 7...8 cm pikkuseks. Suguküpsuse saavutab 2...3 aastaselt, keskmine eluiga 2...4 aastat. Maksimaalselt elab kuni 20 a. vanaks. Räim on toiduks paljudele röövkaladele (eriti tursk, kammeljas), hüljestele, veelindudele. Räime marjast toituvad siig, emakala, ogalik. Noortel räimedel esineb toidukonkurents kiluga. On üks tähtsamaid töönduslikke masskalu, keda tarvitatakse värskelt, suitsutatult ja
aga 1 kuu puhul on vahe väike. Vastus: Kalakasvatajal tuleb tellida järgmises kuus 6,0 mm läbimõõduga Biomar Aqualife 23 tüüpi forellisööta ligikaudu 690 kg. 2.Kalakasvanduses on 25 emast vikerforelli sugukala keskmise kaaluga 4 kg. Kui palju võib kalakasvataja neilt sugukaladelt saada vabalt ujuvaid ja toituvaid forellimaime? Suhteline viljakus on 1500 marjatera emaskala kaalu kg kohta, 4 kg kala annab 6000 marjatera, 25 kala kokku 150 000 marjatera Kadu ei tohi ületada 30 %, maimuks kasvab vähemalt 105 000 3.Kalakasvanduses on 20 betoonbasseini mõõtmetega 1X5X10 m. Neid varustab veega jõgi, kust saab võtta igasse basseini vett 25 l/sek. Mitu tonni kaubaforelli on selles kalakasvanduses võimalik pidada ilma aeraatoreid ja hapnikupihusteid kasutamata ? 1 basseini maht on 50 m3, 20 basseini on 1000 m3 Basseinis võib ohutult pidada 15-30 kg/m3 kohta 1000X 15=15000 kg, 15 tonni vähemalt, 1000x30 30000 kg, st kuni 30 tonnini max. Karpkalakasvatuse ülesanded 1
hapnikuvaese vere lõpustesse, kus see rikastub hapnikuga ja suundub edasi kehasse. Vere ülesanne on hapniku ja toitainete viimine keha kõikidesse osadesse ning sealt süsihappegaasi ja jääkainete eemaldamine. Kalad on lahksugulised. Emaskala munasarjades valmivad munarakud ning isaskala seemnesarjades valmivad seemnerakud. Sigimisperioodil heidetakse muna- ja seemnerakud sobivas kohas vette. Vees toimub viljastamine. Areng on moondega. Munarakust areneb vastne, kes muutub hiljem maimuks. Esialgu toituvad kõikide kalaliikide maimud väikestest veeorganismidest, hiljem muutuvad siis röövkaladeks või lepiskaladeks, olenevalt oma liigist. Kalalaadsed loomad jaotatakse nelja suurde rühma, millest levinumad on sõõrsuud, kõhrkalad ja luukalad. Sõõrsuud on maduja kehaga ning suu asemele on arvukate sarvjate hammastega suulehter. Nad toituvad elusatest loomadest ja laipadest. Eestis elab jõesilm. Kõhrkalad on võrreldes luukaladega algelisema ehitusega
lc pea pikkus k. lpc sabavarre pikkus l. Tw täiskaal m. Cw - tühikaal n. Indeksid - suhtelised mõõdud pikkuse suhtes. o. Tüseduse indeksid: p. Fulton F = Tw * 100 / Sl3 q. Glark C = Cw * 100 / Sl3 38. Kalade vanus ja selle määramise viisid. 13 KALAKASVATUSE ERIALA a. KALA VANUSE MÄÄRAMINE b. Põhimõtted c. Soomused tekivad kalal maimuks saades, vastsel soomuseid ei ole. Soomuste arv d. fikseerub varakult. Hiljem soomuseid juurde ei tule, vaid nad suurenevad koos kala e. kasvuga. Seega, kui kala kasvab kiiresti, suureneb ka soomus kiiresti. f. Siit tuleneb kaks tähtsat järeldust ja kaks võimalust teadlase jaoks, keda huvitab kala g. vanus ja kasvukiirus. h. Kiire kasvu ajal on skleriitide (harjade) vahed soomusel suuremad, aeglase kasvu ajal i. kitsamad
annaabi.ee 
