palju laseri liike. Uurimistöös on kasutatud allikmaterjalidena Tolansky S raamatut Revolutsioon optikas, Käämbre H Laseri raamat ja raamatut Kalender 1999. Lisaks raamatutele on saadud materjali ka internetist. Töö koosneb kuuest peatükist ja alajaotustest, kokku mahus 17 lehekülge. LASERI LEIUTAMINE Laseri leiutamise au oleks väär anda ühele mehele, selle 20. sajandi suursaavutusse on andnud oma osa nii Townes, Schawlow, Gould ja Maimann. Kui käsitleda veel erinevadi laseritüüpse , siis peaks nimetama veel väga palju nimesid. Viiekümnendate keskel oli laseri leiutamine õhus, nii või teisiti ta pidi varem või hiljem ilmuma. Niigi oli ta hilinenud pea nelikümmend aastat, sest laseri aluseks olevale stimuleeritud kiirguse olemasolule looduses näitas juba Albert Einstein Esimese maailmasõja ajal, aastal 1918. Tõsi on aga see et kõige
vaatlusesse): "Käesolevas artiklis tuleb esmalt vaatluse alla põhiseaduse aluspõhimõtete alane Riigikohtu praktika ning seejärel olulisemad riigiõigusteoreetilised aluspõhimõtete teemalised käsitlused." Järgneb liigendatud sisuosa ja kokkuvõttes: "...Põhiseaduse aluspõhimõtted on põhiseaduse muutmatu tuum. "Aluspõhimõtete ülimuslikkus tuleneb nende kui põhiseaduse kesksete väärtuste kõrvaldamatust õigusjõust." (Maimann 2006, 430.)..." "Lähtudes maksiimist, et vähem võib olla rohkem, identifitseerib siinkirjutaja põhiseaduse aluspõhimõtetena niisiis inimväärikuse, demokraatia, õigusriigi, sotsiaalriigi ja rahvusriigi põhimõtte..." Võtab püstitatud uurimuse kokku: "Teema lõpetuseks on oluline märkida, et põhiseaduse aluspõhimõtete kataloog jääb avatuks ja sõltub alati ka ümbritsevast tegelikkusest. Näiteks ei saa välistada, et keskkonnatingimuste olulise halvenemise
Käämbre H ,,Laseri raamat" ja raamatut ,,Kalender 1999". Lisaks raamatutele on saadud materjali ka internetist. Töö koosneb kuuest peatükist ja alajaotustest, kokku mahus 17 lehekülge. 3 1. LASERI LEIUTAMINE ,,Laseri leiutamise au oleks väär anda ühele mehele, selle 20. sajandi suursaavutusse on andnud oma osa nii Townes, Schawlow, Gould ja Maimann. Kui käsitleda veel erinevadi laseritüüpse , siis peaks nimetama veel väga palju nimesid. Viiekümnendate keskel oli laseri leiutamine õhus, nii või teisiti ta pidi varem või hiljem ilmuma. Niigi oli ta hilinenud pea nelikümmend aastat, sest laseri aluseks olevale stimuleeritud kiirguse olemasolule looduses näitas juba Albert Einstein Esimese maailmasõja ajal, aastal 1918. Tõsi on aga see et kõige
annaabi.ee 
