ellu jääda.6 6 A. Winterling, lk 47-51. Caligula imperaatorina Caligula populaarsus oli imperaatoriks saades väga suur. Kui ta võimule pääses, siis esmalt pidas ta kõne, milles ta meelitas senaatoreid, lubades jagada oma võimu nendega.7 Üks väga populaarne otsus tema poolt oli maiestase süüdistused tagasi võtta ning vabaks lasta need, kes olid selles süüdi mõistetud. Ei ole täpselt ära eristatav, mis kuulusid maiestas süüdistuste alla. Teine asi, mille ta tegi, oli see, et ta avalikult kuulutas, et need, kes olid seotud tema perekonna juhtumitega, on süüst vabad. Ta põletas kõik paberid ja kirjad ära, mis puudutasid nende juhtumeid, vandudes, et ta ei olnud kordagi lugenud ega puudutanud ühtegi neist. Võib panna küsimärgi alla, kas ta ikka põletas ära originaalid. Dio lausa mainib, et põletatud said ainult koopiad.8
Eristades kolme traditsioonilist riigivormi – demokraatiat (enamuse võim), aristokraatiat (vähemuse võim) ja monarhiat (üksikisiku võim), andis Bodin kindla eelistuse viimasele. Nii demokraatia kui ka aristokraatia olid Bodini meelest ebastabiilsed ning võisid edukalt toimida vaid õige lühiajaliselt. Elanike turvalisust ja heaolu saavat tagada vaid piiramatu kuningavõim kogu rahvusliku territooriumi üle. Bodin oli veendunud, et suveräänsust (maiestas) saab kanda vaid üks isik, kui neid on palju, pole ka suveräänsust. Suverääniks oleku esimeseks nõudeks seadis Bodin võimu eluaegsuse. Teiseks pidi suverääni võim olema absoluutne ja jagamatu. Suveräänsel majesteedil, väitis Bodin, peab olema õigus välja anda seadusi kõigile alamatele, ilma et ta vajaks nende tingimusteta heakskiitu (princeps legibus solutus). Kõik seadused pidid lähtuma
sündmused ( Prantsusmaa). Eristades kolme traditsioonilist riigivormi demokraatiat (enamuse võim), aristokraatiat (vähemuse võim) ja monarhiat (üksikisiku võim), andis Bodin kindla eelistuse viimasele. Nii demokraatia kui aristokraatia olid Bodini meelest ebastabiilsed ning võisid edukalt toimida vaid õige lühiajaliselt. Elanike turvalisust ja heaolu saavat tagada vaid piiramatu kuningavõim kogu rahvusliku territooriumi üle. Bodin oli veendunud, et suveräänsust (maiestas) saab kanda vaid üks isik, kui neid on palju, pole ka suveräänsust. Suverääniks oleku esimeseks nõudeks seadis Bodin võimu eluaegsuse. Teiseks pidi suverääni võim olema absoluutne ja jagamatu. Suveräänsel majesteedil, väitis Bodin, peab olema õigus välja anda seadusi kõigile alamatele, ilma et ta vajaks nende tingimusteta heakskiitu (princeps legibus solutus). Kõik seadused pidid lähtuma ainult suverääni
annaabi.ee 
