Tuletõrjetiigid 46 http://www.keskkonnainfo.ee/failid/200903_m_tuleohuga_maakondade_jaotus_kkm_m_210207.pdf (13.02.2011). 47 http://www.keskkonnainfo.ee/failid/200903_m_tuleohuga_maakondade_jaotus_kkm_m_210207.pdf (13.02.2011). 48 http://www.keskkonnainfo.ee/failid/200903_m_tuleohuga_maakondade_jaotus_kkm_m_210207.pdf (13.02.2011). tuleb rajada kohtadesse, kus on lootust, et need veega täituvad, ja need peavad olema sellise suurusega, et suvisel ajal mahutaksid 500-1100 kuupmeetrit vett. Tuletõrjetiikide rajamiseks sobivad reljeefi madalamad osad, kus puittaimed liigniiskuse tõttu tavaliselt ei kasva. Veevõtukohas peab olema väljaehitatud plats, mille suurus võimaldab tuletõrjeautol ringi pöörata, samuti peab olema piire, mis takistaks tuletõrjeautol võimalikku vette veeremist või vajumist. Juurdepääsuks veevõtukohale tuleb kindlasti ehitada tee või olemasolev tee selleks rekonstrueerida. Juurdepääsutee
Üheks selliseks kloostriks oli tsistertslaste Cluny, mis sai lähtekohaks ka 10.-11.saj. toimunud usuelu reformimisele ja kiriku mõjuvõimu kasvatavale liikumisele. Cluny`s rakendatud ehitusvõtted said aluseks romaani stiilis ehitustele nii Prantsusmaal kui ka mujal Euroopas. 47 Romaani ajastule iseloomuliku nähtusena hakati kloostrikirikuid ehitama suurtena, et nad mahutaksid ära hulgaliselt palverändureid. Nende rütm ei olnud kunagi rahutu, vaid aeglane ja raskepärane, sünnitades nõnda karmi ja piduliku meeleolu. Pidi ju kirik eelkõige väljendama inimlike ja jumalike vahekordade absoluutset muutumatust. Kooriümbriskäik ja kabelipärg lõid omamoodi uue liikumissuuna: piki külglöövi altarini, siis läbi kooriümbriskäigu ja teise külglöövi jälle välja, olles vahepeal kabelipärja kabelites kummardanud reliikviaid, mis oligi üheks põhieesmärgiks
Kõik see pidi hästi mõjuma nii töölisklassi tervisele kui ka moraalile, arvati. Ent Le Corbusier põlastas aedlinnade-entusiaste ja väitis, et aiatöö on töölistele ainult koormaks, see deformeerib keha ja tekitab reumatismi ja illusioone. samas pooldas ta looduse toomist linna. Tema lahendus oli hoopis suurejoonelisem: Kaasaegne Linn - La Ville Contemporaine (1922). Betoonist suurte akendega kõrghooned võimaldaksid puhast õhku ja päikest kõigile. Nad mahutaksid ka tohutult rohkem rahvast kui konventsionaalsed linnamajad. Seetõttu jääks vabaks palju maad ja majad võiksid asuda hõredalt kaunil parkmaastikul või isegi keset põlde ja karjamaid. Kuna majad on ehitatud sammastele, siis jääb ka nende all ruum vabaks. Majade katused on lamedad ja sinna on rajatud aiad. Seal asuvad solaariumid, basseinid, spordiplatsid... Liigeldakse kaasaegses linnas muidugi autodega, selleks on ehitatud laiad kiirteed läbi linna. Villa Savoye, Poissy
annaabi.ee 
