Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"mahuprotsendina" - 3 õppematerjali

Puit - Viimistlus
15
docx

Puit - Viimistlus

p Negatiivne/positiivne peitsimuster  Kuna poorsem, samas heledam kevadpuit imeb rohkem peitsi, muutub ta kokkuvõttes tumedamaks kui sügispuit  Seda nimetatakse negatiivseks peitsiks  On välja töötatud ka sellised peitsid, mis annavad positiivse mustri Viimistlusmaterjalide kasutusomadusi iseloomustatakse järgmiste näitajatega:  Kuivainesisaldus  Viskoossus  Läige  Eluiga  Kulunorm Kuivaine sisaldus  Sideaine sisaldus massi, või mahuprotsendina töösegus  Mida suurem on kuivaine sisaldus, seda väiksema kulunormiga saadakse vajalik lakikihi paksus Viskoossus  Viimistlusaine voolavus  Määratakse viskosimeetriga – kalibreeritud avaga teatud mahuga anum  Mõõdetakse aega sekundites, mis kulub anuma tühjenemiseks  Viskoossust saab reguleerida lahusti või täiteaine lisamisega Läige  Viimistletud pinna võime peegeldada valgust  Mõõdetakse Gardneri kraadides  Matt – läige alla 10

Materjaliteadus → Materjaliõpetus
48 allalaadimist
Materjaliõpetus - Puiduteadus-materjaliõpetus
85
docx

Materjaliõpetus - Puiduteadus, materjaliõpetus

 Lahustipeitsid – orgaaniliste lahustite baasil (sisaldavad ka sideaine)  Õlides lahustuvad peitsid Negatiivne / positiivne peitsimuster  Kuna poorsem, samas heledam kevadpuit imeb rohkem peitsi, muutub ta kokkuvõttes tumedamaks kui sügispuit  Seda nimetatakse negatiivseks peitsiks  On välja töötaud ka sellised peitsid mis annavad positiivse mustri Kuivaine sisaldus  Sideaine sisaldus massi või mahuprotsendina töösegus  Mida suurem on kuivaine sisaldus, seda väiksema kulunormiga saadakse vajalik lakikihi paksus Viskoossus  Viimistlusaine voolavus  Määratakse viskosimeetriga – kalibreeritud avaga teatud mahuga anum  Mõõdetakse aega sekundites mis kulub anuma tühjenemiseks  Viskoossust saab reguleerida lahusti või täiteaine lisamisega Kulunorm  Viimistlusmaterjali kulunorm on detaili pinnale jääva sideaine kogus

Materjaliteadus → Materjaliõpetus
112 allalaadimist
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
937
pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

etCO2 – CO2 ruumiline kontsentratsioon väljahingamise lõpul pCO2 – CO2 osarõhk CO2 kontsentratsioon Sissehingamisel on CO2 sisaldus üsna väike. Väljahingamisel kasvab CO2 sisaldus kiiresti ning lõpeb platooga. Süsihappegaasi sisaldust väljahingamise lõpul (enne kõvera langust) tähistatakse kui registreeritavat parameetrit etCO2. Enne sissehingamise algust langeb CO2 sisaldus tunduvalt. Mõõdetavaid CO2 väärtusi saab väljendada gaasisegu mahuprotsendina. etCO2 normaalväärtus on 4–5 mahu%. CO2 sisaldust saab väljendada ka osa- ehk partsiaalrõhuna (etpCO2). Selle parameetri suurusjärk on 30–35 mmHg. Mõne kapnomeetri mudeli puhul saab teada nii mahuprotsendi kui ka partsiaalrõhu. Need suurused on omavahel seotud järgmiselt: 1 mahuprotsent = 7 mmHg või 1 mmHg = 0,15 mahuprotsenti Nagu juba öeldud, eritub CO2 alveoolides liikuvast kapillaarverest kiiresti. CO2 osarõhk

Meditsiin → Esmaabi
362 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun