Materjalide erimassi määramine 1. kivimaterjal 1. Tühi mõõtepudel G1 = 52 g 2. Pulbriga mõõtepudel G2 = 136 g 3. Pulbri kaal G = G2 G1 = 136 52 = 84 g 4. Mõõtepudel pulbri ja vedelikuga G3 = 206 g 5. Vedeliku ruumala Vv = = = 70 cm3 6. Pulbri absoluut maht V = Vp Vv = 100-70 = 30 cm3 7. Pulbri erimass = = = 2,8 g/cm3 2. Vedelik 1. Tühi mõõteklaas G1 = 106 g 2. Mahupiir V = 150 cm3 3. Mõõteklaas vedelikuga G2 = 254 g 4. Vedeliku kaal G = G2 G1 = 254 106 = 148 g 5. Vedeliku erimass = = 0,99 g/cm3 5 KATSE Metalli löögisitkus Määratakse kõige sagedamini Charpy- meetodiga. l- pendli pikkus (m) konstantne suurus l=0,535m Q- pendli mass (kg) konstantne suurus Q=5,717 kg
Mõõteklaasis oleva liiva absoluutmaht : V=vp-Vv= 100 66 =34 cm3 8 Liiva erimass : Y=G/V = 92/34= 58 g/cm3 2.Vedelik 1. Töö ülesanne Leida vedeliku erimass 2.Töö käik · Kaaluda tühimõõteklaas G1 · Lisada mõõteklaasi vedelikku kindla mahupiirini V · Kaaluda mõõteklaas koos vedelikuga G2 · Arvutada vedeliku mass valemi abiga G=G2-G1 · Arvutada vedeliku erimass valemi abiga Y=G/V 3.Saadud tulemused Tühimõõteklaas : G1=104 g Mahupiir : V= 150 cm3 Mõõteklaas +vedelik : G2=250 g Vedeliku kaal : G=G2-G1= 250 104 = 146 g Vedeliku erimass : Y=G/V = 146 /150 = 0,97 g/cm3 4. Joonis 9 Töö nr 3. Metallide omaduste määramine . 1.Löögisitkus 1. Töö ülesanne Määrata metalli omadus, näiteks milline on tema sitkus .Selleks tuleb teha ka katsed mille tulemusel on vaja saada vajalikud andmed. 2.Töö käik · Määran löögistikkuse Charpy meetodiga * l = pendli pikkus l=0,535 m
3. Kaalume mõõteklaasi koos vedelikuga 194g 4. Leiame vedeliku massi valemiga G= = 194 106 = 88g 5. Leiame vedeliku erimassi valemiga =88 / 100 = 0,88 Töö tulemuste vormistamine Kivimaterjal 1. Tühi mõõtpudel 2. Pulbriga mõõtpudel = 148g 3. Pulbri kaal G = 98g 4. Mõõtpudelpulbri ja vedelikuga = 212g 5. Vedeliku ruumala 6. Pulbri absoluutmaht V = 36 7. Pulbri erimass Vedelik 1. Tühi mõõtklaas 2. Mahupiir V = 100 3. Mõõtklaas vedelikuga 4. Vedeliku kaal G = 88g 5. Vedeliku erimass TÖÖ NR.3 PUIDU SURVETUGEVUSE MÄÄRAMINE PIKI KIUDU Töö tulemuste vormistamine 1. Puidu liik mänd 2. Survetugevuse määramine piki kiudu Nr. Liik Ristlõike Ristlõike Purustav Niiskuse Survetugevus mõõtme pindala jõud sisaldus
3. Kaaluda mõõtklaas koos vedelikuga G2= [g] 4. Leida vedeliku mass valemi 1. abil G= G2-G1= [g] 5. Leida erimass valemi 4. abil = G/V[g/cm3] Töö tulemuste vormistamine Kivimaterjal 1. Tühi mõõtpudel G1= 48[g] 2. Pulbriga mõõtpudel G2= 134[g] 3. Pulbri kaal G= 86[g] 4. Mõõtpudel pulbri ja vedelikuga G3= 198[g] 5. Vedeliku ruumala Vv= 64[cm3] 6. Pulbri absoluutmaht V= 36[cm3] 7. Pulbri erimass = 2,39[g/cm3] Vedelik 1. Tühi mõõtklaas G1= 358[g] 2. Mahupiir V= 500[cm3] 3. Mõõtklaas vedelikuga G2= 854[g] 4. Vedeliku kaal G= 496[g] 5. Vedeliku erimass = 0,99[g/cm3] MATERJALI VEEIMAVUSE ARVUTUS Veeimavus on materjali võime imada endasse vett kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Töö käik: 1. Mõõta proovikeha a= [cm] b= [cm] c= [cm] 2. Leida proovikeha ruumala V0= [cm3] 3. Kuivatada proovikeha kuivatuskapis püsiva kaaluni t°= 105±5°C 4. Kaaluda kuivatatud proovikeha Gk= [g] 5
annaabi.ee 
