SISUKORD 1VUNDAMENDILE MÕJUVATE KOORMUSTE ARVUTUS............................................................3 1.1Materjalide mahumassid................................................................................................................3 1.2Normatiivsed koormused ruutmeetri kohta....................................................................................3 1.2.1Kandvad välisseinad...............................................................................................................3 1.2.2Kandvad siseseinad..................................................................................
tekstuuriga *NIISKUS sisalduvuse järgi jagatakse puit: 1. Toorespuit 35% kaalust 2. Poolkuiv 20 25 % kaalust 3. Õhukuiv 1520 % kaalust 4. Toakuiv 8 13 % kaalust Standartne niiskus 15 %. Erinevad puidu näitajad antakse ka sealjuures (paisumine, kuivamisel kahanemine). Kõige väiksem kahanemine pikikiudu 0,1 0,3 %. Radiaalsuunaline (läbilõikes) 3 6 %. Tangensiaalsuunaline 6 10 %. *MAHUMASSID sõltuvad poorsusest: mänd 0,53 g/cm3, kuusk 0,46 g/cm3, kask 0,64 g/cm3, tamm 0,72 g/cm3. *TUGEVUS standartse niiskuse juures (15%): Survetugevus pikikiudu 50 60 Survetugevus ristikiudu 5 10 N/mm2 Tõmbetugevus pikikiudu 110 130 Paindetugevus pikikiudu 70 100 Nihketugevus pikikiudu 5 10 Kõige paremini töötab survele pikikiudu TAMM, nihkele, paindele KASK.
arvutuskoormus = osavarutegur (Q - hälbetegur)x normkoormus. Normkoormusena käsitatakse üldiselt mingil arvutus- või mõõtmismeetodil määratud konk- reetse koormuse keskväärtust, nimiväärtust või siis selle koormuse ülemist või alumist piiri. Konstruktsiooni elementide koormused (kaalud) määratakse tavaliselt vastava materjali ma- humassi ja elemendi mahu alusel. Kui elemendi maht on teatava täpsusega arvutatav, siis ma- terjalide mahumassid saadakse vastava materjali proovide andmete statistilise töötluse alusel. Lumekoormuste ja tuulekoormuse väärtused saadakse pikaajalise mõõtmise tulemuste sta- tistilise analüüsi alusel. On selge, et vastavad hälbed (osavarutegurid) on väga erinevad. Osavaruteguri suurus võetakse kas ühest suurem vai väiksem, sõltuvalt sellest kumb arvu- tuskoormus on konstruktsioonile ohtlikum. 2.3.3 Muutuvate koormuste esindussuurused
annaabi.ee 
