Kujutis muutus ruumilisemaks ja looduslähesemaks Punasefiguuriline stiil 5. Sajandi e.Kr. algus Seina-ja tahvelmaalijad hakkasid oluliselt veenvamalt looma tasapinnal kolmemõõtmelist ruumilist illusiooni. Vaasimaal muutus vormilt mitmekesisemaks ja realistlikumaks Lisandus valge värviga maalimine Ornamentiksat olid populaarsed 4. Sajand e.Kr Osati maalida väga tõetruult ja ruumiliselt Osati arvestada pildi sisse suunduvate vormide illusoorset lühenemist ja kehade mahulisuse näitamist varjudega Ei kasutatud tsentraalperspektiivi 4. Sajandi e.Kr. kunstnikud 4. Sajandi e.Kr. kuulsaim kunstnik oli Apelles. Tema tähtsaimaks tööks peeti merevahust sündiva Aphrodite kujutist. Apellese töid pole säilinud. Tema kaasaegse kunstniku, Loxenose teost tunneme Vesuuvi tuhka mattunud Pompejist leitud mosaiikkoopia järgi. Tänan kuulamast
mütoloogiaainelised paljufiguurilised piltjutustused. 6.sajandi algul võeti kasutusele mustafiguuriline stiil ja sama sajandi lõpus punasefiguuriline stiil. Mida aeg edasi, seda tõetruumalt ja looduslähedasemalt hakati inimesi kujutama. Ornamentikas kasutati enim meandrit ja palmetti. Tuntuimad kunstnikud sellest ajast on Apelles ja Philoxentos. Nad oskasid arvestada pildi sisse suunduvate vormide illusoorset lühenemist ja kehade mahulisuse näitamist varjudega, kuid nad ei kasutanud tsentraalperspektiivi. 4. Vanemad, arhailise ajajärgu skulptuurid on alasti meesfiguurid (kouros) ja riietatud naisfiguurid (kore). Kourosed seisavad sirgelt valveseisakus, üks jalg eespool. Kehavormid on üldistatud, peaaegu skemaatilised. Nad kujutasid ideaalset sõjakangelast või sportlast. Nägudel oli veider kramplik naeratus. Korede ilme oli rõõmus ja pidulik. Klassikalisel ajajärgul toimus suur muutus vabafiguurides
olemust ja luua vastavaid kunstilisi kujundeid. Peamised fotograafia väljendusvahendid on joon-, valgus- ja toonkompositsioon, värvifotograafias ka värvilahendus. Joonkompositsiooni abil saavutatakse selline kujutis, mille puhul kõik pildi joonelemendid moodustavad harmoonilise terviku; selle tekkele aitavad sageli kaasa kordused, sobivad rakursid jms. Valguskompositsioon luuakse valgustonaalsuste sobiva jaotamisega pildil, valguse-varju vormide ja kontrastide kasutamisega esemete mahulisuse, nende pinnafaktuuri, ruumi sügavuse, õhutaja jms. edasiandmiseks. Toonkompositsiooni määravad domineeriva tooni heledus, heleda ja tumeda jaotus pildipinnal, toonide üleminekud ning kontrastid. Värvifotograafias arvestatakse värvuste ja nende varjundite koosmõju, millega saavutatakse mitmekesiseid värvilahendusi. Mitmesugused fotograafia väljendusvahendid võimaldavad luua tasapinnalisi ja ruumilisi
5. saj alguses e.Kr hakkasid seina ja tahvelmaalijad oluliselt veenvamalt looma tasapinnal kolmemõõtmelise ruumi illusiooni. Ornamentikas olid populaarsed geomeetriline meander ja taimedest üldistatud palmett. Maalikunst muutus nähtavasti üha looduslähedasemaks. Kreeka maalikunstnikud tahtsid ja suutsid kujutada inimeste ja loomade kehi igast vaatenurgast. Nad oskasid arvestada pildi sisse suunduvate vormide illusoorset lühenemist ja kehade mahulisuse näitamist varjudega, kuid nad ei kasutanud tsentraalperspektiivi. 4. saj II poolel e.Kr alistas Makedoonia Kreeka linnriigid. Idamaade mõjul tekkisid mõned nähtused, mis olid puudunud Kreeka kunstist. Pärsia Väike-Aasia asevalitseja Mausolos lasi endale püstitada haudehitise Halikarnassose mausoleumi. Kirjelduste kohaselt oli see kõrgel alusel seisev joonia stiilis templi taoline ning seda kattis kõrge püramiiditaoline katus. Seda loeti üheks maailmaimeks
annaabi.ee 
