Ankeedi koostamine. Ankeedis esitletud küsimused liigitatakse fakti-, teadmis- ja arvamusküsimusteks. Kõige rohkem kasutatakse arvamusküsimusi. Vormi seisukohalt jaotatakse küsimused kinnisteks ja lahtisteks. Kinnised küsimused on etteantud vastustega(nt. jah, ei, ei tea) või siis valikvastustega. Lahtistele küsimustele vastatakse oma sõnadega. Ankeedi koostamisel alustatakse sissejuhatavate küsimustega ning nendele järgnevad põhiküsimused, millega saavutatakse uuringu eesmärk. Mahukamates ankeetides kasutatakse tihti ka kontrollküsimusi, millega tuvastatakse vastuste täpsus. (Nt. kas Teil on auto?) Ühekordse küsitluse puhul pannakse ankeedi lõppu küsimused vastaja kohta (sugu, vanus, haridus, amet, tulu jms). 6.5. Küsitluse läbiviimine. See etapp algab küsitluslehtede trükkimisega. Hoolikalt jälgitakse paljundamise kvaliteeti, kuna hea kvaliteedi puhul on tagastamisprotsent suurem. Järgnevalt tuleb küsitlejad välja
kasutamisel, süstematiseerimisel ja hindamisel. Teoreetilisteks uurimusteks võivad olla üliõpilaste seminari- ja lõputööd, väitekirjad , nendeks on tegelikult ka referaadid ja esseed. 3.1.2. Empiiriline uurimus 8 Valdav osa üliõpilaste kasvatusteaduslikest uurimustest on empiirilised uurimused, mis omakorda võivad olla oma positivistliku või tõlgendava lähenemisviisi tõttu · kvantitatiivsed, · kvalitatiivsed. Tõsi, mahukamates uurimustes, nagu väitekirjad, kohtab üha sagedamini kvantitatiivse ja kvalitatiivse lähenemisviisi ühitamist. Empiirilises uurimuses leitakse vastused teoreetiliselt põhjendatud uurimis- küsimustele empiirilise uuringuga. Empiirilises uuringus kasutatakse kasvatustegelikkuse uurimiseks kvantitatiivseid või kvalitatiivseid empiirilise uurimise meetodeid, mille valik sõltub uurimuse eesmärgist ja uurimisainest . Empiiriliste uurimuste ülesandeks on:
Luuletajate hulka tuli palju epigoone, kelle värsid ei omandanud sisulist, kunstilist kaalu ega tähendust. Märkimisväärne protsess hakkas kujunema kirjandusliku mõtte ja kriitika arengus. Rahvusliku liikumise sügavast kriisist, ühiskondlike olude muutusest, tsensuurist olenevalt hakkas proosas ühelpoolt domineerima ajaviiteline, humoristliku kallakuga või teisalt olustikulis-realistlik jutustus.käsitluse ulatuse, kindlama kompositsiooni, karakterite psühholoogia näol hakkab mahukamates jutustustes avalduma romaanile omaseid tunnusjooni. Maximillian Põdder (1852-1905) - oma algupärastes juttudes käsitleb rahvusliku liikumise aja probleeme ja suhtumisi, loomingu tipuks ja tolleaegse proosa tuumakamaks teoseks on "Bob Ellerhein" (1884). Elisabeth Aspe (1860-1927) - mõjutajaks kodus valitsev isamaaline meeleolu, kasutab loomingus Pärnu ja selle ümbruse kajastust, vanemate noorpõlvemälestused, kohalikke rahvapärimusi, ajaloolisi seike, meremeestega seotud lugusid
annaabi.ee 
