· selle kaldpinna normaalpinge väärtuse saab arvutada taskaalutingimusest, kui ristlõikepinna pinged x ja xy ning pikilõike pinged y ja yx on teada: Fn = 0 N - N x cos - N y sin + Q xy sin + Q yx cos = 0 Ft = 0 Q - N x sin - N y cos + Q xy cos + Q yx sin = 0 · lugedes pingete laotused üle kaldlõikega mahuelemendi külgede (pindaladega dA,dAx ja dAy) ühtlasteks saab sisejõud avaldada (mahuaelemendi külgede pindalad on seotud trigonomeetriliste valemitega): N = dA N x = x dAx N y = y dA y dAx = dA cos , ning , milledes ;
11 3.4.2. Nihkepingete paarsuse seadus Sirge ümarvarras on koormatud väänavate pöördemomentidega M (Joon. 3.12): · koormuste toimel ristlõiked pöörduvad üksteise suhtes ümber varda telje (telg ja raadius jäävad sirgeteks ja iga ristlõige jääb tasapinnaliseks ja ümaraks); · vardast eraldatakse mõtteliselt mahuelement (elementaarpikkusega dx); · mahuelemendi otsad on üksteise suhtes pöördunud ( võrra), järelikult mõjuvad otspindadel nihkepinged (ja ainult nihkepinged); Väänatud ümarvarras Väänatud varda mahuelement B F Puhas vääne
suurim nihkepinge: D 3 tegur (vt. silinder- vedru tugevus); · koonilise spiraalvedru iga suvaline naaber-ristlõigetevaheline mahuelement (kesknurgaga d) loetakse ühtlaselt koormatuks (tegelikult T const); · ühe mahuelemendi väändenurgale d R FR 3 vastab vedru elementaarlühenemine (või d = BB' = Rd = d ; pikenemine analoogiliselt silindervedruga): CB GI 0 · koonilise vedru raadius R on
annaabi.ee 
