Joonis1, Joonis2 Tensoandur reageerib rõhule;õhuke paberileht, mille peal on eenikesed vaskjuhtmed. Kui rõhuda peale, siis takistus muutub. Saab ära kasutada rõhu muutust. 1)õhuke paber,2)ühendusjuhtmed,3)peenikesed vaskjuhtmed.Joonis3 Induktiivandurid:toimub induktiivsuse muutmine. Kui me muudame magnetahela õhuvahet, siis sellega muutub induktiivsus ja muutub ka induktiivne takistus. Takistuse muutus põhjustab voolutugevuse muutust. Joonis4.XL=2*3,14fy. I=UL/XL Mahtuvusandurid: C=ES/d [SJ] Xe=1/2ntc.Joonis5 Generaatorandurid:selleks võib olla temobaar. Kaks erinevast metallist traati on jooditud kokku. Jootekohtade t0'de vahe tekitab voolu.Joonis6 Stabiliseeriv regulator:sõltumata sellest, millise seaduse järgi peab muutuma reguleeritava parameetri väärtus, eristatakse kolme liiki automaatregulaatoreid:stabiliseerivad,programmilised ja jälgivad.Stabiliseeriva regulaatori ül on hoida protsessi mingi parameter konstantsena. Selle parameetri
Anduritele esitatavad nõuded, ideaalkarakteristikud. Andur on automaatsüsteemi osa, mis muundab kontrollitava suuruse mõõtmiseks, edastamiseks, säilitamiseks, registreerimiseks, võimendamiseks või juhitavasse seadmesse suunamiseks sobivasse vormi. Andur koosneb tavaliselt tajurist (esmamuundurist) ja ühest või mitmest vahemuundurist Andurid liigitatakse füüsikalise tööpõhimõtte järgi: 1.elektrisuuruste muutusel põhinevad andurid: induktiivandurid, mahtuvusandurid, takistusandurid; 2.optilised, kasutavad elektrimagnetilisi protsesse lainepikkustel üle 10¹² Hz.; 3.mehaanilised, kasutavad tahkete kehade liikumist; 4. hüdraulilised, kasutavad vedelike mehaanilisi omadusi; 5. pneumaatilised, kasutavad gaaside mehaanilisi omadusi; 6. kombineeritud nt. elektrimehaanilised, elektripneumaatilised, elektrihüdraulilised; Liigitatakse kasutusala järgi: 1. asendi ja nihkeandurid; 2
Alljärgnevalt on esitatud kokkuvõtvad testi küsimused. Järgmisena võeti kasutusele teine, fiiberoptiline lähedusandur, millele samuti näidati erinevatest materjalidest detaile ~20 mm kauguselt. Tulemusi iseloomustab allolev väljavõte. 16 Sooritati katsed leidmaks anduri sisselülitamise ning väljalülitamise piirväärtuseid. Ilmnes, et hüsterees on suurim metallist materjalide puhul. 1.4. Mahtuvusandur Mahtuvusandurid reageerivad ükskõik mis materja-list objekti lähendamisel. Mahtuvusanduri konden-saatori plaadid võimaldavad tunnistada dielektrilisi tingimusi selle anduri pea vahetus läheduses. Sõltu-valt tunnistatava objekti ja anduri vahelisest kaugu-sest, muutub mõõtetsoonis mahtuvus. Mahtuvus sõltub mitte ainult objekti kaugusest vaid ka objekti materjali dielektrilisest läbitavusest ja objekti kujust. Objekti lähenemisel andurile, suureneb mahtuvus. Kui
seadmesse suunamiseks sobivasse vormi (optiliseks, mehaaniliseks või elektriliseks signaaliks). Andur koosneb tavaliselt tajurist (esmamuundurist) ja ühest või mitmest vahemuundurist. Mõnel juhul moodustab anduri ainult tajur (nt. termopaar, takistustermomeetri andur). Joonisel 0.2.1 on toodud tüüpilise anduri plokkskeem. Andurid liigitatakse füüsikalise tööpõhimõtte järgi: 1. elektrisuuruste muutusel põhinevad andurid : induktiivandurid, mahtuvusandurid, takistusandurid; 2. optilised, kasutavad elektrimagnetilisi protsesse lainepikkustel üle 10¹² Hz.; 3. mehaanilised, kasutavad tahkete kehade liikumist; 4. hüdraulilised, kasutavad vedelike mehaanilisi omadusi; 5. pneumaatilised, kasutavad gaaside mehaanilisi omadusi; 6. kombineeritud nt. elektrimehaanilised, elektripneumaatilised, elektrihüdraulilised; Liigitatakse kasutusala järgi: 1. asendi ja nihkeandurid; 2. rõhu ja jõuandurid; 3. nivooandurid; 4. kuluandurid; 5
annaabi.ee 
