Kiriku seinad on "vinklist väljas", s.t. teatud kohalt võib näha kolme seina korraga. Üks otsasein on teisest pikem. Süüdi olevat selles omavahel tülli läinud ehitusmehed kes öösel maasse löödud tikud teise kohta tõstnud. Viga märgati siis kui hulk tööd juba tehtud oli. Nõndaviisi saigi kirik "laevakujuliseks". Torma kiriku tornitipus on nii kukk kui rist. Kiriku all asuvat "vara- ja sõjariistade kamber." Kiriku tornis kuke all asuvasse kerasse mahtuvat 2 vakka rukkeid. Torma kiriku ehitamisel olevat müürid igal öösel maha lõhutud. Targa nõuandel rakendatud kolmeaastane hall härg vastuoksi kolmeharulise kuuse ette ja lastud omapäi minna. Kirik ehitatud sinna, kuhu härg seisma jäi. Torma kirikut on juhtinud alguses: Johann Georg Eisen, Franz Gotthilf Friedrich Asverus (1775-1818), Eduard Johann Asmuth (1819-1852), Carl Selmar Landesen (1852-1895), 1964-1983 oli Torma õpetaja Jaan Muru. Nüüdsed õpetajad on olnud: Üllar
Esimesed autotelefonid · Prints Philipil oli UK esimene autotelefon · 1958. aastal hakkasid ka NSV-liidu teadlased arendama oma autotelefoni standardit. 1960-aastate alguseks oli telefonilevi 30 NSV-liidu linnas. Esimesed kaasaskantavad mobiilid · 1965. aastal esitletakse Rootsis uut tüüpi mobiiltelefoni, mis kaalub vaid 9 kg ja numbrite valimine toimub nuppudega (DMF toonid) · Aasta hiljem esitletakse Bulgaarias taskusse mahtuvat mobiiltelefoni. Esimesed kaasaskantavad mobiilid · Soomes avatakse 1971. aastal mobiilivõrk ARP. · 1973. aastal esitleb Motorola maailma esimest 1G mobiiltelefoni prototüüpi DynaTAC. Prototüüp kaalus 1kg, kuid enne müügile tulekut(1983) suudeti kaalu vähendad 500kg-ni. · 1979. aastal katab Tokyot maailma esimene 1G mobiilside võrk, mis paari aasta möödudes kattis tervet Jaapanit ja oli esimene kes kattis terve riigi 1G võrguga.
Vähemtähtsad jäädvustati paberile ja neid nimetati pitseeritud dokumentideks. Dokument oli kehtiv ainult sel juhul kui selle mitmekordselt kokkumurtud äärel oli vähemalt üks pitser. Võltsimiste vältimiseks vajutati pitserivaha tagaküljele vastupitser. Kõrgemat masti inimestel oli pitsateid mitu. Mida rikkam ja mõjukam mees, seda keerukamalt kujundatud pitsat. Tähtsamaiks peeti muude isiklike pitsatite hulgas pisikest ja salajast, sõrmusesse või salalaekasse mahtuvat, mille nimi oli secretum. Kuupäev pandi kirja katoliku kalendri järgi, lähtuvalt pühadest ja pühakute nimepäevadest. Tähtsatest dokumentidest tehti alati ka koopiaid. Need võisid olla pisut lühendatud või tõlgitudki, aga alati kinnitas ärakirja ehtsust üks või mitu omaaegset usaldusväärset inimest. Naiste jaoks oli keskaeg väga karm. Ajastu märgiks sai nende alavääristamine - neitsilikkuse nõudmine või roojaseks pidamine
Legendi järgi saanud ta Sürakuusa valitsejalt ülesande kindlaks teha, kas kuningale valmistatud kroon on ikka puhtast kullast. Ülesanne polnud kergete killast. Lahendusidee tulnud talle pähe vannis, mille peale kostnud tema kuulus hüüatus ,,Heureka!" (kr k leidsin). Kuidas saaks katseliselt kontrollida seda seost, mida tuntakse Archimedese seadusena? Üks võimalus on kasutada ülevooluanumat ning selle sisse mahtuvat keha. Ülevooluanum on selline nõu, mille külje sees on ava. Anum täidetakse veega väljavooluava alumise servani. Seejärel lastakse dünamomeetri otsa riputatud keha üleni vette ning leitakse keha kaal vees. Kaalutakse ka avast väljavoolanud vesi (keha poolt väljatõrjutud vedelik). Selgub, et dünamomeetri näidu vähenemine (üleslükkejõud) on võrdne väljavoolanud vee kaaluga (keha poolt väljatõrjutud vedelikule mõjuva Maa külgetõmbejõuga).
paigast nihkunudki. Ajataju võib ka erinevatel eluetappidel olla üsna erinev. Kui lapsele tundub aeg pikk, siis vanainimesele lühike. See tuleneb aju valmisolekust erinevat teavet siduda ja töödelda, mis omakorda sõltub aju närvirakkude vaheliste seoste tekkimise hulgast ja kiirusest. Mida noorem keegi on, seda enam uusi seoseid tekib ning seda kiiremini ja paindlikumalt töötab ta aju, suutes vastu võtta enam informatsiooni. Seetõttu näibki lapse päeva mahtuvat märksa rohkem tähendusrikkaid sündmusi kui vanainimese omasse. Aja mõõtmeks on sellesse mahtuvad tegevused ning neisse pühendumise sügavus: ootaja aeg on närvesöövalt pikk, tegijal lausa lendab käest. Oluline on valida õige aeg otsustamiseks ning sobivaim aeg otsustatu elluviimiseks. Ajapuudusest tuleneva stressi vältimiseks on oluline eesmärkide selgus ja ajastatus. Tee läbi järgmine katse. Võta leht paberit, murra see pikuti pooleks ning kirjuta lehe vasemale poolele loetelu
lähenevad ning otsustamisõigus ja võim jagatakse organisatsiooni tasandite vahel ümber. 1.1 Õppimisetasandid Õppimistasandeid on kõige sagedamini jagatud kaheks: madalama ja kõrgema tasandi õppimiseks. Esimene neist toimib kitsa ülesande piires vastavalt etteantud reeglitele ja struktuuridele. Madalama tasandi õppimine seisneb varemtehtu kordamises. Kui sellist rutiini piiridesse mahtuvat õppimist võib 5 leida organisatsiooni kõigil tasandeil, siis kõrgema tasandi õppimist esineb kõige sagedamini kõrgematel juhtimistasanditel, kus arendatakse välja uusi struktuure ja reegleid. 1.2 Kolm silmust Argyris ja Schö (1978) on eristanud ühe-, kahe- ja kolmesilmuselist õppimist. Ühesilmuseline õppimine seisneb oma käitumise korrigeerimises ja teadmiste omandamises
annaabi.ee 
