Kevadise iluravi juurde kuulus kuklasepesa kohale kummardamine, et need näole oma hapet saaksid pritsida. See pidi kaotama tedretähnid ning hoidma liigse päevituse eest. Aedniksipelgad Need kasvatavad seeni oma pesades ja toidavad neid süljega läbisegatud taimemassiga. Süsivesikuid hangivad sipelgad peamiselt lehetäidelt. Tasuks magusa mesikaste eest kaitsevad sipelgad lehetäisid vaenlaste eest, kannavad emaseid talveks oma pesadesse varjule ning viivad lehetäisid kõige mahlakamatele noortele võrsetele. Rändsipelgad Troopilistel aladel elavad rändsipelgad ei ehita pesi, vaid rändavad pidevalt suurte kolonnidena. Oma teel võivad nad hävitada kõik elava. Troopilise Ameerika elanikud jätavad nende ilmumisel maha terved külad ning põgenevad koos koduloomadega. Kui sipelgad on lahkunud, pole külas alles jäänud ühtegi lutikat, tarakani ega rotti. Vaaraosipelgad Inimelamutes on kohati suureks nuhtluseks pisikesed kollakad vaaraosipelgad
Muldkeskkond e litosfäär koosneb maakoorest. 2. Kliimategurid: Valgus Niiskus Temperatuur jne 25. Mis on sümbioos? Näited. Sümbioos-on erinevat liiki isendite kasulik kooselu, mis on kujunenud evolutsiooni jooksul (sipelgad ja lehetäid) Sipelgad toituvad lehetäide suhkrurikkast eritisest-mesikastest. "Tänutäheks" kaitsevad sipelgad lehetäisid vaenlaste eest, nt.lepatriinude, viivad neid kõige mahlakamatele võrsetele ja kannavad emasid talveks sipelgapesadesse 26. Mis on kommensalism? Näited. Kommensalism on eri liiki organismide kooselu vorm, liikidevaheline suhe ökosüsteemis, milles üks osapool saab kasu ning teisele osapoolele on see kooselu kahjutu, erilist kasu toomata (näiteks samblik ja puu). Näiteks elab mardikas sipelgapesas ja saab sealt kaitset ja toitu, aga sipelgad ei saa sellest midagi, kui mardikas nende pesas elab. 27. Mis on parasitism? Näited.
lzuu.lt/tracoecobalt/files/outgrowth/books/est_est/Chapter_4/chapter_ 4.3.htm · http://et.wikipedia.org/wiki/Hunt 11 Biootilised tegurid ehk organismidevahelised suhted Sümbioos Sümbioosis elavad näiteks sipelgad ja lehetäid. Sipelgad toituvad lehetäide suhkrurikkast eritisest mesikastest ning tänutäheks kaitsevad sipelgad lehetäisid vaenlase eest. Viivad nad kõige mahlakamatele võrsetele ja kannavad emaseid talveks sipelgapesadesse. Või ka metskits ning maos elavad mikroorganismid, mis lagundavad taimerakkude kestade tselluloosi ja muudavad selle metskitsele seeduvaks toiduks. Parasitism Kägu muneb oma munad teise linnu pessa, näiteks põldleokese omasse. Teine lind haudub nad välja ja raiskab selleks oma energiat, aga vastu ei saa ta midagi. Käopojad on aga valmis uut elu alustama. Lehetäi toitub saarelehtedest, et ellu jääda
annaabi.ee 
