Renoir keskendus ajatutele teemadele. Ta maalis natüürmorte, lapsi, maastikke ja portreesid, mis enamasti paljastasid modellide võõrandumist ümbritsevast maailmast. Kaunid naised oli Renoir kirg. Teda huvitas eelkõige klassikaline naiseilu ja lõuend pakkus talle võimaluse süveneda oma lemmikteemasse läbi ja lõhki. Tema viimast maalimishooaega nimetatakse punaseks perioodiks, sest ta võttis kasutusele mahlakamaid toone. "Tuuleiil", "Madame Monet pojaga" "Tualett" "Akt päikesevalguses" "Püha Markuse väljak Veneetsias" Pissarro maalis prantsuse maaelu, maastikku ja põllul töötajaid. "Pesunaine" "Härmatis" Sisley oli Prantsuse imperssionist,maalis maastikku. (Argenteuil?) Manet ostis temalt maali "The bridge at Argenteuil" . Huvitus taevast, lumest. "Snow at Véneux" "The Church at Moret" "Street in Moret" "Sand Heaps"
(Kukk 2012) Karjatamise mõju taimestikule oleneb väga paljudest asjaoludest: taimestikust, mullastikust, kariloomade liigist, tõust, soost, vanusest ja konkreetsete isendite eelistustest, karjatamiskoormusest, karjatamishooaja kestusest ja ajast, aga ka näiteks ilmast. Eri liiki kariloomad eelistavad süüa erisuguseid taimi. Veised ei ole taimeliikde suhtes kuigi valivad, kuid eelistavad pigem keskmise- ja kõrgemakasvulisi mahlakamaid taimi ning väldivad nagu hobusedki väljaheide ümbruses kasvavaid taimi. Kitsed ja lambad närivad meeleldi ka puude- põõsaste lehti ning koort. Hobused söövad mitmesuguseid taimi, samuti puude lehti ja koort. Pärandkooslustele sobivad paremini väiksema kasvuga vähenõudlikud tõud. Näiteks sellised Eesti algupärased loomatõud nagu eesti hobune, eesti maatõugu veis ja lammas. Hobused ja veised ei sobi tallamisõrnadesse kooslustesse.
koormuse puhul jääb osa taimi söömata ning need hakkavad domineerima. Optimaalsest suurema koormuse puhul on väljaheidete kogumid, kogunemiskohad ja teerajad liiga ulatuslikud ning ärasöödud taimede taastumine aeglane või puudulik. Karjatamiskoormus võib olla suurem suvel ja sügisel ning väiksem kevadel(linduse pesitsemine jne.). Optimaalse karjatamiskoormuse tulemusena peaks vähemalt pool karjatatavast alast olema madalmurune. Veised eelistavad keskmise- ja kõrgemakasvulisi mahlakamaid taimi (rebivad taime katki) ning tallavad sisse rajad. Lambad on väga valikulise toitumisviisiga, eelistades madalamaksvulisi ja lehiselisi taimi ning vältides vanemaid kuivanud kõrsi. Lambad söövad toidu sobivuse korral rohu madalaks. Hobused söövad väga erinevaid taimi, samuti 30 meelsasti puulehti. Kuna hobused liiguvad eriti palju ja salkadena, ei sobi nad väga õrnale ja niiskele pinnasele ega väikse pindalaga maadele.
Tõsi, tänapäeval, kui “kellelgi pole enam nii pal- nii palju, et silt rikneks. Ideaalseks keldritemperatuuriks peetakse 12 kraa- ju raha, et oodata, kuni vein pudelis küpseks saab” (nagu kinnitas mulle di, aga suvel on see veinimaade veinikeldrites siiski natuke kõrgem. üks veinikaupmees) ja teisalt ei malda tarbija pudeli avamisega kaua viivi- Uhked keldrilabürindid on näiteks Burgundia losside ja tervete veini- tada, valmistatakse mahlakamaid ja väiksema tanniiniga, nooremalt joo- linnakeste all, lausa saalid Champagne´i piirkonnas Reimsis. Bordeaux´s miseks mõeldud veine ka Bordeaux´s. Selle muutuse läbi on bordooveinide on nii ja teisiti. Kus leidub mäenõlvu, on veinimeeste eelmised sugupõlved laagerdumispotentsiaal pisut vähenenud, aga paarkümmend aastat peaksid tõesti keldrid liivakivisse uuristanud, kus maa tasane, aetakse läbi mood-
annaabi.ee 
