Tagab, et kaup on toodetud ja käideldud ökoloogilisi reegleid järgides. http://www.eestitoit.ee/? page_id=112&language=et Euroopa Liidu mahemärgis Eesmärk on anda tarbijale kindlus toidu päritolu ja kvaliteedi kohta. Alatest 2010. aasta juulist on kohustuslik kõigile kinnises pakendites toodetavatele mahetoodetele. http://www.kylauudis.ee/tag/mahemark/ Soome mahemärk Soome nn päikesemärgis, mida võivad taotleda keskkonnasäästlikud tootjad, pakendajad ja käitlejad. Luomu märgis tagab, et vähemalt 95% toote põllumajanduslikust toorainest on toodetud mahepõllunduse nõudeid järgides. http://www.envir.ee/1177692 Kohustuslikud vs vabatahtlikud
miljonit krooni. Rahaliselt on toetanud riik alates 2000. aastast 5 aastase lepingu alusel ning 80% toetustest on kinni maksnud Euroopa Liit. MAHEPÕLLUMAJANDUSE EESLISED: Tootmine on looduslik ning ei mahepõllunduslik aineringe ei koorma looduskeskkonda, millega kujuned kvaliteetsem elukeskkond. Mahetoit ei sisalda tervisele kahjulikke lisaaineid. Nõudlus mahetoodete järele on kogu Euroopas suurem kui pakkumine. Seetõttu on mahetoodetele turustamisvõimaluste leidmine lihtsam ja tõenäosus kõrgemat hinda saada suurem kui tavatoodete puhul. MAHETOODETE KOHALIKU KASUTAMISE KASVU põhjused: kaasneb keskkonna kasu. Positiivne kasu kohalikule majandusele. Uus trend. Nt Itaalias hakkas riik propageerima mahetoidu kasutuselevõttu kooli sööklates. MAHEPÕLLUMAJANDUS EUROOPAS: hakkas levima 1990ndate alguses: 2002. aastal majandati Euroopas ökoloogiliselt rohkem kui 5,5 miljonil ha maal, maailmas aga 25 miljonil ha maal.
Ka Euroopa Liidus pannakse rõhku enam keskkonnale suunatud vaatenurga kujundamisele ning 2005 a. EKI uuringu andmetel soovib enamus kodumaistest tarbijatest osta mahetoitu. See fakt annab olulise põhjuse just mahepõllumajanduse arendamiseks ja soodustamiseks Eestis. Võimalused 1. Juurdepääs Euroopa Liidu ostujõulisemale turule 2. Ostujõu ja nõudluse kasv siseturul 3. Spetsialiseerumine ja turumahtude ümberjaotumine, seejuures nissi- ja mahetoodetele spetsialiseerumine ning seeläbi turuväljundi leidmine 4. Kõrgema lisandväärtusega toodete kaubanduse arendamine 5. (Ühis)turundus 6. Restruktureerimine ja läbi selle efektiivsuse suurendamine 7. Eestimaiste toodete maine parendamine, traditsioonilise toidu propageerimine, suurem suhtlemine tarbijatega, (kaasates rohkem ka jaekaubandust) 8. Tooraine turu areng ja stabiilsuse saavutamine 9. Idaturul positsiooni taastamine 10
väljaselgitamiseks ning nendest põhjustatud riskide minimeerimiseks. 2. Tõhustame laste ja täiskasvanute looduskaitsealast koolitust. Lülitame keskkonnaõpetuse aineprogrammid kõikidesse kõrgkoolide õppekavadesse. 3. Juurutame looduslikult puhaste ja bioloogiliselt aktiivsete toiduainete tootmiseks mahetoodangu sertifitseeritud käitlemissüsteemi ja logistikatalituse. Loome riigi abiga sõltumatutest asjatundjatest ja entusiastidest mahetootmise arenduskeskuse. Mahetoodetele tarbijate usalduse võitmiseks kavandame abinõud geneetiliselt muundatud organismide kasutamise vastu Eesti põllumajanduses. 4. Soodustame teadusmahuka, vähese toormekulu ja madala keskkonnamõjuga tootmist ning materjalide säästlikku kasutamist, lähtudes korduvkasutuse põhimõttest, ning taastuvenergeetika laialdasemat kasutamist. 5. Meie metsanduspoliitika eesmärk on metsade säästlik kasutamine, tagamaks nende