põllumajanduse tegevus väiksem. Jõukamad põllumajanduspiirkonnad on Ülem-Reini madalik, Baieri Liidumaa, Kesk- Saksa mäestiku põhjajalamil. Saksamaal on põllumajandusega tegelemiseks kapitali enam vähem piisavalt. Umbes läheb põllumajanduse peale 1,2 billionit USA dollarit. Põllumajandusega tegeleb ligi 3 mln inimest. Väga väheseid tooraineid ja värskeid orgaanilisi toodanguid viiakse Saksamaalt välja. Umber 6% teraviljast ja 3% puuviljadest. Peaaegu kogu mahetoodangust tarbitakse Saksamaal. Turg on suures osas lähedal asuvates riikides, näiteks Belgia, Taani, Poola jne. Eksporditakse ka näiteks Eestisse. Põllumajanduslikuks tootmise viisiks on mahepõllumajandus. Selle peamiseks eesmärgiks on hoida äri loodusega harmoonias. Selles osas ei kasutata ka väetisena kemikaale, vaid väetis tuleneb sõnnikut. Mahepõllumajanduse ei kasutata ka kasvuregulaatoreid. Majanduse tähtsus põllumajanduses omab tähtsust. Poliitiliselt saavad nad abi ning
Samas oli Värnik veendunud, et rohelise majanduse juures tuleks asja vaadata terviklikult, kooskõlas jätkusuutlikkusega. ,,Seal peaks vaatama ka seda, kuidas inimeste väärtushinnanguid muuta, et oleksime igapäevases elus säästlikumad ja mõtleksime rohkem selle peale, et pärast meid peaks loodus säilima," ütles Värnik. Eestis puudub täna statistika selle kohta, kui suur on meie rohelise majanduse osakaal. Värniku sõnul räägitakse küll väga palju taastuvenergeetikast, mahetoodangust, kodumaise kauba eelistamisest ning impordi ja logistika keskkonnasurvest, kuid vastavad uuringud oleks alles vaja läbi viia. ,,Selliseid ilminguid on Eestis väga selgelt olemas ja nüüd olekski vaja seda protsentuaalselt mõõta, kui palju siis reaalselt SKPst on rohelist majandust," ütles Värnik. Maailmas astutakse juba kindlaid samme rohelisema majanduse suunas. Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon on asunud koostama rohelise majanduskasvu strateegiat
Tartu (Eestimaa Looduse Fond), lk 53 Kokkuvõte Geneetiliselt muundatud põllukultuurid on kahjulikud. Problemaatiline on, et paljud riigid ei pööra piisavalt tähelepanu tõsiasjale, kui palju transgeensed kultuurid tegelikult inimese tervisele ja looduskeskkonnale negatiivselt mõjutavad. GM rapsi tõrjumine pestitsiididega on lisaks bioloogilise mitmekesisuse ja inimeste tervise rikkumisele ka kallid, mistõttu jääb ainsaks variandiks neid kasvatada tava- ja mahetoodangust täielikult eraldatuna. Kuna see on vastu kehtivale seadusandlusele ning puudub ülemaailmselt tunnustatav õigusakt GM põllukultuuride kasvatamise kohta, puudub tegelikult lahendus GM rapsi riskide vältimiseks. Kasutatud kirjandus 1. Luik, A., Vooremäe, A. (2006) Geneetiliselt muundatud põllukultuuride, tava- ja mahepõllumajanduse kooseksisteerimise võimalustest. Tartu 2. Truve, E., Koppel, M., Eek, L., Levandi, T., (2009) Kuidas hinnata GMOde mõju inimestele
annaabi.ee 
