Järvamaa kutsehariduskeskuses põllumajandus PM41 Äriplaan Juhhu Karli OÜ Urmo Reinhold Särevere 2016 1. Äriplaani kokkuvõte Minu ettevõte – Juhhu Karli OÜ- on loodud 2016.a. aprillis. Omandivorm on osaühing, omanik olen 100% mina ise. Esimese aasta lõpuks on omakapitali kokku 395873€. Mul on olemas vastav haridus ja ka praktilised kogemused. Minu ettevõte tegeleb maheteravilja kasvatamisega. Ettevõttel on olemas 60 ha põllumaad. Viie aasta pärast on mul põllumaad 100 -1000 hektarit ja tahan ehitada suurema kuivati ja lao. Siis saan ka palgata tööjõudu. Esimesed neli aastat müün oma toodangu lepingu alusel Tartu Mill-le ja plaan on tulevikus läbi Kevili turustada välismaale. Projekti maksumus on 300000€, suur osa sellest on mul masinate, seadmete ja hoonete näol olemas. Tootmise alustamiseks vajalike ressursside (diiselkütus,
Sarnasused: Püsimajäämiseks vaja ühtlasi tingimusi, sarnane loomastik, viljavaheldus tähtis (haigused ja viljakus), tähtis on ka bioloogilise aktiivsuse soodustamine (eriti mahedal), Erievused: Mahedat pritsita mürkidega väga vähe, (herbitsiidid, pestitsiidid, fungitsiidid) mahedat väetatakse sõnnikuga (väga vähe keemiliste ühenditega), tavateravilju lämmastikväetiste või muu sellisega, mahedana ei kasvatata GMO vilju, tavateravili on saagikam ja odavam, maheteravilja kasvatades saadakse toetusi, 2. Puisniit ja park. Sarnasused: linnustik on sarnane, tekkinud samuti inimtegevuse tagajärjel ja vajab hooldustöid, vajavad tekkimiseks palju valgust ja toitaineterikast mulda, Erinevused: Puisniidul on üksikuid puid, puisniit on liigirikkam (nii taimestik kui ka loomastik), puisniite niideti varem kuna seal tehti heina, pargis rohkem tehisveekogusi ja muud, 3. Kultuurrohumaa ja rannaniit.
kalakasvatuse ja mesinduse. • Loomakasvatuse toodangu moodustavad piim, liha, kala, rasv, vill, suled, munad, mesi, vaha ja toornahad ning nende töötlemisel kõrvaltoodanguna valmistatavad loomasöödad – liha-, kondi- ja verejahu, lõssi- ja vadakupulber jms. • Loomakasvatuses tekkiv sõnnik on oluline orgaaniline väetis taimekasvatuse jaoks. Taimekasvatus • Eestis oli 2010. aastal kokku 112 972,41 ha mahepõllumajanduslikku maad • Kasvatati maheteravilja (suvi- ja talinisu, kaera, rukist jt) • Mahekaunvilja (hernest ja põlduba) • Tehnilisi mahekultuure (rapsi, õlilina, kanepit, valget sinepit, köömneid) • Mahekartulit, maheköögivilja (kapsast, kurki, küüslauku, porgandit, rabarbrit, kõrvitsat jt) • Mahemaasikat, maheheintaimi, mahedaid maitse- ja ravimtaimi, maheviljapuid ja –marjapõõsaid, mahesarapuud ja maheseeni (austerservikut ja šampinjoni). Eksport ja import
(http://www.vorumaateataja.ee/index.php/ee/46-elu-ja-kultuur/5155-ettevotlik-haanja-vald- haanja-valla-marksona-on-koostoeoe) Suurimaks põllumajandusettevõtteks on OÜ Loyde oma 1000 seaga Luutsnikus ja 200 lüpsilehmaga Ruusmäe suurfarmis. Eraisikutes on märkimisväärseim perekond Moreli Järve veisekasvatustalu. Mahetootjana on tuntud Agu Hollo. Võrumaal Haanja vallas tegutsev Hartsmäe mahetalu harib hetkel 110 ha maad, kus kasvab nii maheteravilja kui köögivilja ning osa maad on rohumaadena lihaveiste ning vabapidamisel kodusigade kasutuses. Tegemist on Haanjaa valla suurima mahetaluga. (http://www.pikk.ee/nouetelevastavus/hpk) Põllumajandusliku tegevuse mõju on negatiivne, sest intensiivne loomakasvatus põhjustab põhjaveereostust ja väheneb maastiku mitmekesisus. Taimekaistevahendid ja väetised on mürgised ja võivad reostada põhjavett. Taimekaitsevahendid sageli ei tapa ainult kahjureid,
eest vabandust ning algatas sisejuurdluse. ( ( Vaba Eesti kodanikuna on igaühel õigus soetada kodu mistahes piirkonda, kuid võib-olla oleks naabritevaheliste analoogsete konfliktide vältimiseks abi ühtse mõttelaadiga inimeste koondumisest teatava regionaalse arengusuunaga piirkondadesse nt. intensiivne teraviljakasvatuspiirkond, maheteravilja piirkond; seemnekartuli kasvatuspiirkond, katmikala köögiviljanduse piirkond vms. See eeldaks aga ühtset regionaalpoliitikat, mida aetaks nii pealinnast kui ka kohtadelt ning millega peaks arvestama ka riiklik põllumajanduspoliitika. Täna utopistlik. ( Kartulivähk Kartulikasvatustalu laiendab tootmispinda ning rendib uued põllumaad. Koristuse järel avastatakse mugulatel tumedad ebaloomulikud moodustised.
annaabi.ee 
