Sordiin asetatakse pilli kõlalehtrisse, sordiine on erineva kujuga ja neid valmistatakse metallist, puust, papist jm. Metsasarv Metsasarve eelkäijaks on olnud jahisarv, millel mängiti mitmesuguseid signaale. Toru pikkus on kokku 4 meetrit, kõlalehtri läbimõõt suhteliselt suur: 30 sentimeetrit. Metsasarve hoitakse mängimisel käes üpris eriliselt: sõrmistel mängitakse vasaku käega ning parem käsi asub vähem või rohkem kõlalehtri sees. Parema käega toetatakse pilli, mahendatakse tooni ja täpsustatakse häälestust. Metsasarve heli ulatus on Es-c3. Trompet Trompeti kõla on särav ja pidulik, seda on kasutatud läbi aegade pidulikel sündmustel ja signaalpillina sõjaväeorkestris. Trompet on kõige kitsama ja kõige väiksema toru läbimõõduga pill. Trompetil on kolm pumpventiili. Tromboon Trombooni toru on umbes kolme meetri pikkune ja väheste keerdudega. Erinevalt teistest vaskpuhkpillidest ei ole tromboonil ventiile, vaid tal on U-kujuline kuliss
Tänapäeva tuntuimate Hispaania autorite hulka kuuluvad Juan Ramón Jiménez, Federico Garcia Lorca ja Camilo José Cela. (Tea laste ja noorte entsüklopeedia, lk 266) Hispaania veinid Alustagem seda uut lugu tagasivaatega traditsioonile. Rioja on Hispaania punane vein, mida teab igaüks. Erinevalt teistest veinidest on sel oma kindel retsept: Ebro jõe ülemjooksul Baaskimaast lõuna pool kasvatatakse savimullal ja lubjakivipinnasel Tempranillot, mis seejärel segatakse ja mahendatakse Ameerika valge tammevaadi magusas embuses. Tulemuseks on vanillilõhnaline kergesti joodav vein, mis on õigusega populaarne ja milles siiani peitub selle piirkonna võlu. Kuid Rioja on midagi veel. Viinamarjakasvatajad (mitte suurfirmad), kes töötavad oma viinapuuaias ja kasutavad Prantsuse tamme ning lühemat laagerdamisega, toodavad tänapäeval palju sügavamaid, tumedamaid ja intensiivsema maitsega veine. Tulemuseks on see, et Rioja on nagu Bordeaux`gi stiililt palju mitmekesisem
See on Tammsaare kunsti kokkuvõte. Et saada mingit lõplikku valemit Tammsaare kunstist, tahaks kõige öeldu põhjal ikka jälle tagasi tulla juba varem vihjamisi antud iseloomustusele - Tammsaarest kui skeptilise varjundiga humoristist. Selleks annab tuge humoristliku elemendi esinemine tal nii karaktrikujutuses kui ka sõna- ja mõttemängudes. Kuid see huumor näib olevat abivõte, millega varjatakse või mahendatakse teoste tõelist ideelist raskemeelsust. Tammsaare põhiideed on peaaegu alati vähelohutavad. Kõige oleva relatiivsuse tunnetamine, püsivate tõdede olemasolus kahtlemine, mitte nende otsene eitamine, vaid nende asetamine suure küsimärgi alla, mida alatasa kohtame Tammsaare mõtestikus, muudaksid enamuse ta teoseist teissuguse, vähem hubase serveerimise puhul lootusetult kurvaks. Kui võtta Tammsaare
annaabi.ee 
