Lendorav Oravat ei maksa segi ajada lendoravaga. Metsas seda vaevalt juhtuda saabki, sest lendorav on meil väga haruldane loom. Ta on säilinud ainult neis paigus, kus leidub ürgmetsa - Alutagusel. Lendoravat tuntakse halvasti ka seepärast, et ta on ööloom ja teda on raske vaadelda. Suurem osa andmeid lendorava kohta Eestis pärineb metsatöölistelt, kes puude langetamise aegu neid loomakesi mahasaetud pesapuu õõnsusest välja näevad ronimas. Mõnikord tuuakse neid metsast kaasa, aga see on juba kurjast, sest lendorav on meil kaitse all, ja kui teataks, kus asuvad lendoravate pesapuud, keelataks seal otsekohe metsaraie. Lendorav on oravast pisem hallikarva loom. Tema kõrvadel ei ole karvatutte, aga saba on temalgi pikk, samuti tarvilik tüürina õhuhüpetel ja pidurina puutüvele või oksale maabumisel. Pesas magades võtab lendorav saba endale peale nagu teki.
teised planeedid teevad sellest pimestavalt kauni koha. Päikese juures, väga meie planeedi lähedal, seilab ringi üks fantoomplaneet, mis elab vaid inimese mõttemaailmas ning kujutluses. See on paik, mis on jätkanud oma arengut ilma inimeseta. Planeedi pinda katavad metsik loodus ning imeilus tumesinine ookean. Kujuteldav fantoomplaneet tiirleb ümber meie Maa, mis on jätkanud oma arengulugu inimesega: me näeme palju raagus ning mahasaetud puid, tiigis olevat sinirohekat vett, mida illustreerivad üksildased õlilaigud, suured ja reostavad tehased, hävinevat ökosüsteemi ning pimestavalt ilusat ning glamuurset suurlinna, kust ei puudu särisev elekter, öömelu, kõrged pilvelõhkujad ning see, kellest kõik alguse sai. Inimene hävitab oma sellise teguviisiga kogu ökosüsteemi, planeeti ning meid ennast. Me lubame igal aastal, et nüüd me muudame ennast, saame vanadest harjumustest lahti ning hakkame
Perekond: Okassiga Valgesaba-okassiga on maailma üks suurimaid närilisi,võib kaaluda kuni 18kg. Tema karvad võivad põhjustada surma,kui talle peaks keegi selga kargama,sest okkad tulevad kergesti lahti.Elupaigana eelistab kivised künkavõlvid,kuid võib elada ka troopilistes ja parasvöötme metsades,võsastikes ja rohumaadel.On öise eluviisiga.Päeva veedab koobastes või urgudes,see pärast polnud teda näha ka loomaias.Taimtoiduline.Oma okkaid kasvatad süües luid ja mahasaetud hirvesarvi.Oskab hästi ujuda,vajadusel ronib. Tiinus kestab 110–115 päeva ning harilikult sünnib kaks poega. Pojad on ilmale tuules avatud silmadega ning nende okkad on pehmed,mis kõvenevad 10 päevaga. Tallinna loomaia isendi nimeks on Ralf. Siinai ogahiir(Acomys cahirinus dimidiatus) Hõimkond: Keelikloomad (Chordata) Klass: Imetajad (Mammalia) Sugukond:Hiirlased (Muridae) Nimetus viitab looma karmidele seljakarvadele, mille seas leidub suhteliselt jämedaid
hämmastavalt kergesti õpetamisele ning suudab teha keerulist tööd. Raskesti läbitavates soistes ja metsastes piirkondades sõidetakse elevandi seljas ratsa: iga looma seljal paiknevasse spetsiaalsesse sadulasse mahub vabalt 4 inimest arvestamata elevandi kaelal istuvat ajajat ehk mahautit. Elevandid võivad kanda suuri raskusi kuni 350 kg ja enamgi. Kõige sagedamini kasutatakse kodustatud elevante metsatöödel, kus nad kannavad mahasaetud puude raskeid tüvesid, ent teevaid ka keerulisi töid: sorteerivad saelaudu, laadivad ja lossivad praame, tirivad palke veest välja. Vabatuses elavate india elevantide arv väheneb, praegu on neid 30 000 -40 000 (kõige rohkem Indias). Areaal on maade ülesharimise ja metsade hävitamise tõttu katkeline. Elevant jõuab kanda niisama palju kui 6 hobust. Elevant kaalub rohkem kui 50 inimest ühtekokku.
annaabi.ee 
