lõpptulemuseks. Tellingu kinnitusankrud(kui neid kasutatakse) peavad olema kinnitatud nii, et ankrusilm oleks kaugemal kavandatavast soojustuse pinnast Kilede kasutamine tagab stabiilse ja vaheaegadeta töö. Seda nii kuumaga, külmaga ja vihmaga. Kile kaitseb fassaadi liiga ereda päikese eest, mistõttu on võimalik töötada ka suvel kuumaga. Kile kaitseb vihma eest, mistõttu saab töötada ka vihmaga ja kile kaitseb poolvalminudseina mahapesemise eest. Külmal ajal on võimalik kilede alla paigaldada täiendav soojaallikas, mis lubab töödelda ka ebasoodsate välistemperatuuridega. Kõik avad(uksed, aknad) on vaia katta kaitsekiledega. Sobivaim selleks on vastav aknaliiteprofiil, millel on spetsiaalkeeleke kile kleepimiseks. Kaitset vajavad ka muud horisontaalpinnad(vahekatused, sillutis jm.), mis on segujääkida allakukkumisel ohustatud. Tööriistad.
Altarimaali on teinud Johan Köler, see on tema esimesi selliseid töid. Kirikus on veel palju teisigi kunstimälestisi. 13 13 Vaata lisa 8 7 KIRIK KOOLIHARIDUSE ANDJANA Varasemal ajal nõudis kirik rahvalt eeskätt välist kombetäitmist: kohustuslikku kirikuskäimist, laste ristimist, kiriklikku laulatust, surnute matmist kiriku kombe kohaselt, paastuaegadest kinni pidamist jne. Ristimise mahapesemise eest ootas surmanuhtlus.14 Aja jooksul sai kirikust nii suhtlemiskoht kui inimeste mõttemaalima tähtis mõjutaja ja otsene (alg)hariduse andja. Sellele aitas kaasa 16. sajandil toimunud usupuhastus. Targas raamatus on kirjas nii: "Reformatsiooni käigus kujunesid luterliku koolikorralduse alused, mis määrasid luterlikes maades (ka Eestis) enam kui paari-kolme sajandi kestel hariduse sisu. Koolide asutamise eesmärk oli kahesugune
Samasuguseid määrusid anti välja oikumeenilistel kirikukogudel. Samasuguseid määrusid kehtestati erinevates katoliku kiriku osades. Mingisugused osad, nt need, mis keelavad liiakasu võtmise ja mis keelavad saratseenidega kauplemise on laenatud - kajastavad üldkiriklikku normi. Teine osa on sellised, mis pärinevad kohalikust vajadustest - nt kohalikku päritolu on ristimise mahapesemine - 1422. esines ristimise mahapesemise praktikat või võeti seda dokumenti koostades mingi varasem aeg, nt 13. sajand. Siin on formuleeritud mõnede spetsiifiliste Liivimaa joontega kirikudistsipliini miiniumum. 1428 aasta statuutides enamvähem samu teemasid mis 1422. nimetati korrati, v.a ristimise mahapesemist. Laias laastus 1437. neid korrati taaskord. Sellega näib, et liivimaa kõrgema vaimulikkonna vaimustus konsialistlikust poliitikust on ka mõnevõrra kõrvale jäänud. Hiljem Riia provensaal? sinodeid ei ole korraldatud
annaabi.ee 
