tõsta lõuga kergelt ja vaadata tervitatavale silma. Kui ta liigub, siis teda saadetakse pilguga ja peapöördega. Tervituse lõpetamiseks antakse käsklus ``OTSE VAAT!'' Koondrivis liikudes antakse tervitamseks käsklused ``VALVEL, SAMMU - MARSS!'' ja ``PAREMALE (VASAKULE) - VAAT!''. Alustatakse liikumise valvelsammul, seejuures tuleb samal ajal vasaku jala mahapanekuga antava täitekäskluse ``PAREMALE (VASAKULE) - VAAT!'' järel teha parema jalaga veel üks samm ning vasaku jala mahapanemise ajal pöörata pea tervitatava poolle ja saata teda pilguga. Tervitamine lõpeb käsklusega ``TAKTSAMMU - MARSS!'' · Liikumine ja peatumine Koondrivis liigutakse vabasammu, taktsammu või valvelsammuga ning taktjooksu, jooksu või kiirjooksuga. · Vabasammu kasutatakse rünnakul, halbadel teedel, liikumise ajal kohenamiseks, sildu ületades jne. Sammu pikkus ja sagedus ei ole kindlaks määratud. Kiirus ei tohi alla jääda 4 km/h. Alustamiseks antakse käsklus ``VABASAMMU -
plink2 ISO 6 sek, plink3 0c (tuli pikem kui vari), plink4 MO (A) (morse), nummerdatakse loetuna merelt; eraldi asuva ohu poi pannakse välja ohu kohal mille mõõtmed ei ületa 1 kbt (n: väike madalik). Mööduda võib igalt poolt. Ligineda mitte lähemale kui 0,5 M: värv must-punane-must, tuli valge, plink Fl(2) 5 sek; erimärk okeanograafiliste tööde krundi mahapanemise rajoon (n: sõjaõppused, veealused kaablid ja torujuhtmed, puhkerajoonid): tuli kollane, värv kollane, plink Fl 5 sek. Pilet 25 1. Signaliseerimisvahendid laevas Vanim signalisatsioonivahend laevas on vööris asuv laevakell. Sadamas seistes on kella pideva helistamisega võimalik lähemal seisvatele laevadele tulekahjust teada anda. Tänapäeva laevadel on erinevad tuletõrjesignalisatsioonisüsteemid. Laevaruumidesse on paigutatud andurid, mis reageerivad temp tõusule v suitsule
koostööd teha. Kaasaja keerukaim eluvorm inimene oleks aga evolutsioneerunud staadiumisse, kus tema eksistents väljaspool kindlat sootsiumit (rahvust/rassi vms) on võimatu. Inimühiskonna liikmed ja rühmad oleksid seega vaadeldavad rakkude, kudede või organitena ning seega vastastikuses sõltuvuses. Selline lähenemine pidanuks tõestama, et nn 21 Hiljem elas see lähenemine edasi ka Stalini-aegsetes pseudoteadustes (lõssenkismis), nt kurikuulsas kartuli ruutpesitsi mahapanemise õpetuses (mille puhul kartulid pidanuksid hulgakesi koos paremini suutma vastu panna umbrohtude rünnakutele). 22 Biogeneetiline reegel ehk rekapitulatsiooni hüpotees ehk rekapitulatsiooniteooria on selgroogsete organismide lootelise arengu seaduspärasus, mille kohaselt ontogeneesi alguses (embrüogeneesis) läbitakse liigi fülogeneetiliste eellaste embrüonaalse arengu etappe. 34
annaabi.ee 
