-hilised (115-140 päeva) 11. Seemnemugulate ettevalmistusviisid mahapanekuks. Eelidandamine: seemnemugulaid hoitakse 4-5 nädalat küllaldase valguse, niiskuse (õhuniiskus 85-90%) ja soojuse (10-15 C) juures. Sellistes tingimustes tekivad mugulatele 1,5-2 cm pikkused valgusidandid. Iduäratus e. soojalöök: nädal enne mahapanekut tuuakse mugulad sooja kätte, temperatuur tõstetakse 30 C-ni ja sellistes tingimustes hoitakse mmugulaid 48 tundi. Seejärel hoitakse säilitatakse mugulaid kuni mahapanekuni 10 C juures. 12. Kartuli kasvatamise ja säilitamise tehnoloogiad. Kasvatataks kas tasasel maal või vagudes. Eesti oludes annab paremaid tulemusi vao- ja reaviisiline mahapanek. Et paremini rahuldada kartuli nõudeid valguse suhtes, tuleb ajada vaod põhja-lõuna suunas. See suurendab mugula saaki keskmiselt 4,2%, tärklise saaki 4,4% ja mugula keskmist raskust 1,1% võrreldes vagudega idast läände. Kartulivagude normaalne vahekaugus on 60-70cm. Kartuli panek toimub masinaga või käsitsi
kasvatada, ning ehk õnnestub nii saada omapärase värvuse-, või välimusega sort. Seemne külvist kuni õitseva sibula saamiseni võib kuluda aga ca 7 aastat. Tulbisibulad kaevata ülesse, kui tulpide alumised lehed on koltunud, eraldada tulbisibulad üksteisest ja juurtest, pesta, ning panna varjulisse kohta kuivama, nii, et õhk nende vahelt vabalt liikuma pääseb, vastasel juhul lähevad tulbisibulad hallitama. Tulbisibulaid võib kuni mahapanekuni hoida näiteks pööningul või kuuri all, jälgida, et hiired neile juurde ei pääseks. Soovitan Teil tulpe istutada peenrale 5-10 kaupa gruppi, siis pääsevad nad paremini mõjule ja on pilkupüüdvamad; kuid on ka sorte, mis on üksiktaimena väga suursugused. Kuidas ja kuhu Te nad istutate on Teie enda valida, peaasi, et tulemusega ise rahul olete. Tulbid tahavad päikeselist kasvukohta ja parasniisket neutraalset või aluselist kerget, vett
4) Tõukaja tasakaalustamine: toimub kiire jalavahetus, parem jalg on kõverdatud, ülakeha kallutatud ette, vasak jalg teeb hooliigutuse taha. 5. Kaugushüpe: 1. Millest sõltub hüppe tulemus biomehaanika seisukohast? – väljalennu algkiirus(9-11m/sek), väljalennunurk (19-24o), väljalennu kõrgus (50-75 cm), keskkonnatakistus (ilmastik, raja kate) 2. Kaugushüppe faaside jaotus: 1) Hoojooks –Jooksu alustamisest kuni tõukejala mahapanekuni. Peab olema kiirenev, pingevaba ja rütmikas. Pikkus oleneb sellest, kui kiiresti suudetakse saavutada maksimaalne jooksukiirus (Meestel 18-24 jooksusammu, naistel 16-20 jooksusammu). Hoojooksul kere kerge ettekalle. Kaugushüppe tähtsaim osa, mis määrab hüppe tulemuse. 2) Äratõuge – Tõukeajala maha asetamisest kuni selle eemaldumiseni maast. Tõukejala maha asetamisel sirutub jalg peaaegu täielikult põlve- ja pöialiigesest
annaabi.ee 
