toimel gaasilisteks aineteks ja stabiilseks biomassiks. Sellise käitlemisega kaasnevad mitmesugused keskkonnakahjustused: prügilas tekkiv nõrgvesi reostab põhja- ja pinnavett ning maapinda, anaeroobsel lagunemisel tekkiv prügilagaas on kasvuhoonegaaside allikaks ja ka plahvatusohtlik. Samuti kaasnevad mitmesugused ebameeldivad efektid nagu hais, tolm, närilised, linnud, tuulega laialikantav praht. Kaasaegselt rajatud ja hooldatud prügila erineb oluliselt vanadest hooldamata jäätmete mahakallamiskohtadest. Prügilast põhjustatud keskkonnakahjustusi võib vähendada prügilale õige ja põhjendatud asukoha valikuga, kaitseabinõude rakendamisega ja korrektse hooldusega. Prügilad rajatakse kaugemale inimeste elukohtadest. Need peaksid sobima ümbruskonda, ja prügila sulgemise järel peaks sellele alale olema võimalik rajada parki, spordiväljakut või sarnaseid rajatisi. Keskkonnakahjustuste vältimise seisukohalt on tähtis, et prügila rajatakse võimalikult vähe vettläbilaskvale
Sellise "odava" käitlemisega kaasnevad mitmesugused keskkonnakahjustused: prügilas tekkiv nõrgvesi reostab põhja- ja pinnavett ning maapinda, anaeroobsel lagunemisel tekkiv prügilagaas on kasvuhoonegaaside allikaks ja ka plahvatusohtlik. Samuti kaasnevad mitmesugused ebameeldivad efektid nagu hais, tolm, närilised, linnud, tuulega laialikantav praht. Kaasaegselt rajatud ja hooldatud prügila erineb oluliselt vanadest hooldamata jäätmete mahakallamiskohtadest. Prügilast põhjustatud keskkonnakahjustusi võib vähendada prügilale õige ja põhjendatud asukoha valikuga, kaitseabinõude rakendamisega ja korrektse hooldusega. Prügilad rajatakse kaugemale inimeste elukohtadest. Need peaksid sobima ümbruskonda, ja prügila sulgemise järel peaks sellele alale olema võimalik rajada parki, spordiväljakut või sarnaseid rajatisi. Keskkonnakahjustuste vältimise seisukohalt on tähtis, et prügila rajatakse võimalikult vähe
jäätmekäitlusviisiks. Sellise "odava" käitlemisega kaasnevad mitmesugused keskkonnakahjustused: prügilas tekkiv nõrgvesi reostab põhja- ja pinnavett ning maapinda, anaeroobsel lagunemisel tekkiv prügilagaas on kasvuhoonegaaside allikaks ja ka plahvatusohtlik. Samuti kaasnevad mitmesugused ebameeldivad efektid nagu hais, tolm, närilised, linnud, tuulega laialikantav praht. Kaasaegselt rajatud ja hooldatud prügila erineb oluliselt vanadest hooldamata jäätmete mahakallamiskohtadest. Prügilast põhjustatud keskkonnakahjustusi võib vähendada prügilale õige ja põhjendatud asukoha valikuga, kaitseabinõude rakendamisega ja korrektse hooldusega. Prügilad rajatakse kaugemale inimeste elukohtadest. Need peaksid sobima ümbruskonda, ja prügila sulgemise järel peaks sellele alale olema võimalik rajada parki, spordiväljakut või sarnaseid rajatisi. Keskkonnakahjustuste vältimise seisukohalt on tähtis, et prügila rajatakse võimalikult