kättesaadavusele. Kuid sel teemal ta pikemalt ei peatu ning jätkab analüüsides tema seisukohast tähenduslikemaid detaile, millele näiteks Nochlin tähelepani pööranud ei ole. Ta jätkab otsides vastuseid, millele ka de Leiris tema arvates lõplikult oma analüüsis ei vastanud: mida tähendavad maalil Polchinelli (klouni) figuur, paralleelid El Greco maaliga ning naisfiguuri näolt mahaheidetud mask põrandal? Vastused neile küsimustele leiab Hutton pöördudes oma analüüsi nurgakivi juurde tolleaegne poliitiline kontekst. Hutton kirjeldab põhjalikult ja detailselt tolleaegse Prantsusmaaa poliitilist olukorda, võimuvõitlust monarhistide ja vabariiklaste vahel. Ta selgitab, et kuigi ametlikult olid võimul vabariiklased, oli tegu siiski näitemänguga hoidmaks
piiratud maa-alal elades on nad sunnitud sööma neidki taimi, millest ulukvorm ei hooli. Et põhjapõdrad toituvad suurema osa aastast samblikest, siis võivad nad elada ka niisugustes paikades, kus see teistele sõralistele (v.a. muskusveis) osutub võimatuks. Samblikud on väga sahhariidierikkad, kuid vaesed valkude ja mineraalainete poolest. Nende ainete defitsiidi tõttu närivad põhjapõdrad meelsasti mahaheidetud sarvi, mõnikord ka üksteise peas kasvavaid sarvi, eriti vasikate omi. Kui võimalik, söövad isukalt leminguid, uruhiiri, linnumune ja muud loomset toitu. Põhjapõdrad on väga soolahimulised: sellepärast söövad nad uriinisegust lund, joovad merevett ja söövad merevetikaid. Talvel, kui lumikate on eriti paks, on põhjapõtradel raske toitu hankida. Mõnikord tuleb neil lund lahti kraapida kuni 70-80cm sügavuseni, nii et lumest paistab välja ainult looma turi
8. Puistus rakendatud metsamajanduslikud abinõud (raied) 6.-7. august 1967.a. tabas eestit erakordselt tugev torm. Tuule kiirus oli 20-24 m/s, kohati 30-35 m/s. so. 9-10, kohati 12 palli. See torm kestis kaks päeva. Algas Saaremaal ja Liivi lahel ning levis piki Eesti läänerannikut ja sisemaale. Torm kahjustas eriti ulatuslikult Loode ja Põhja-Eesti metsi. Tormikahjustuse esialgne maht oli ligikaudu 400 000 tm so. 70% tolleaegsest aastasest raiemahust. Tormist purustatud, mahaheidetud ja vigastatud puude maht moodustas 2,5% metsade üldtagavarast. Hiljem suurenes kahjustatud metsade maht 0,6 milj. tihumeetrini. Kahjustuste mahu kasv oli tingitud mitmesugustest hilisematest teguritest nagu tugevad tuuled, lumevaalimine ja üraskirüüsted. Ajuti orkaaniks paisunud tuulele ei suutnud vastu panna ei männikud ega lehtpuistud, rääkimata kuusikutest, tormi jõud ületas nii tormihellade kui tormikindlate liikide vastupanu.
annaabi.ee 
