tõlgendada keha liikumiskiiruse kasvuna K-s, kuid K´-i suhtes hakkab keha paigale jääma. Järelikult K liigub K´-i suhtes kiirusega c. Kuna aeg ja ruum on lahutamatult seotud, siis aja aeglenemisega käib kaasas ka keha pikkuse lühenemine, mis on samuti tuntud relatiivsusteooriast. Füüsikaseadused on kõigis inertsiaalsüsteemides ühesugused. Teisiti öeldes on kõik inertsiaal- süsteemid samaväärsed ja mitte mingisuguste katsetega ( olgu mahaanikas, optikas või muul alal ) ei saa näidata seda, et üks süsteem oleks teistest eelistatavam. Erirelatiivsuspostulaat laiendab suhte- lisust. Relatiivsusprintsiibiga klassikalises mehaanikas tegime tutvust juba eespool. 1.3.1.5 Aja dilatatsioon Mida lähemal on keha liikumiskiirus valguse kiirusele vaakumis, seda aeglasemalt kulgeb aeg. Matemaatiliselt kirjeldab seda järgmine võrrand: 60 kus kordajat, mis sõltub kiirusest,
vaakumis. Kui me räägime valguse kiirusest vaakumis, siis tegelikult on see piirkiirus, mille ,,ületa- misel" rändame ajas lahkume tavaruumist ja siirdume hyperruumi. Kui valguse kiirus vaakumi on constantne, siis tegelikult on constantne ka K liikumise kiirus K´ suhtes. Füüsikaseadused on kõigis inertsiaalsüsteemides ühesugused. Teisiti öeldes on kõik inertsiaal- süsteemid samaväärsed ja mitte mingisuguste katsetega ( olgu mahaanikas, optikas või muul alal ) ei saa näidata seda, et üks süsteem oleks teistest eelistatavam. Erirelatiivsuspostulaat laiendab suhte- lisust. Relatiivsusprintsiibiga klassikalises mehaanikas tegime tutvust juba eespool. 52 1.2.1.5 Aja dilatatsioon Joonis 24 Tegemist on vardaga, mis alguses ei liigu ja siis hakkab liikuma. Valgus liigub
tõlgendada keha liikumiskiiruse kasvuna K-s, kuid K´-i suhtes hakkab keha paigale jääma. Järelikult K liigub K´-i suhtes kiirusega c. Kuna aeg ja ruum on lahutamatult seotud, siis aja aeglenemisega käib kaasas ka keha pikkuse lühenemine, mis on samuti tuntud relatiivsusteooriast. Füüsikaseadused on kõigis inertsiaalsüsteemides ühesugused. Teisiti öeldes on kõik inertsiaal- süsteemid samaväärsed ja mitte mingisuguste katsetega ( olgu mahaanikas, optikas või muul alal ) ei saa näidata seda, et üks süsteem oleks teistest eelistatavam. Erirelatiivsuspostulaat laiendab suhte- lisust. Relatiivsusprintsiibiga klassikalises mehaanikas tegime tutvust juba eespool. 1.3.1.5 Aja dilatatsioon Mida lähemal on keha liikumiskiirus valguse kiirusele vaakumis, seda aeglasemalt kulgeb aeg. Matemaatiliselt kirjeldab seda järgmine võrrand: 62 kus kordajat, mis sõltub kiirusest,
annaabi.ee 
