Valmib sept-okt, säilib kuni jaanuarini. 1-2 Malus domestica ´Liivi Sibulõun´ 2011k Talvesort. Vili väike, laiümmargune. Viljaliha kollakasvalge, maitse magushapu. Säilib kevadeni. MAGUSKIRSIPUUD 2-1 Cerasus avium ´Meelika´ 2011k Vili valmib juulis, saagikas. Viljaliha pehme, tumepunane, mahlane, vürtsikas, hapukasmagus. Mullastiku suhtes ei ole nõudlik, talvekindel,
Maailmas pole viljadena kirssidel eriti suurt tähtsust. Kuid kirsipuud peavad külmadele paremini vastu, kui ploomid ja seetõttu kasvatatakse neid ka Põhja- Euroopa aedades. Kirss kasvab kõikjal, kus õunapuugi. Kirsipuud lepivad ka kuivema mullaga. Kirsid valmivad juba juulikuus ja on põhjamaistest puu- viljadest kõige varasemad. Kirssidest tehakse siirupit, mahla, kompotti ja keediseid. Kirssides on ka palju vitamiine - 100 g kirsse sisaldavad 32 mg C- vitamiini. Maguskirsipuud kutsutakse Eestis ka mureliks. Selle viljad on hariliku kirsi viljadest magusamad ja valmivad varem, kuid nad on Eesti oludes külmaõrnemad. Keskmine eluiga on 20 -30 aastat. Kandeiga 3- 5 aastat. Keskmine saak 10 kg. Viltjas kirsipuu on 1,5 m kõrgune kartvaste lehtedega põõsas. Selle viljad on hapukirssidest magusamad, ja nad on väga lühikese varrega. Viimasel ajal kasvatatakse neid ka Eesti koduaedades. Sordikatsetes on pirnipuude saak olnud 20-160 kg
temperatuuri- ja valgusrežiimi, kus paari-kolme nädala jooksul moodustuvad juured ning fotosünteesivad rohelised taimeosad. Pärast seda võetakse taimed katseklaasidest välja ning istutatakse kohanemisperioodiks kasvuhoonesse (aklimatiseerumiskambrisse, kus on kõrge õhuniiskus ning tehakse taimede pealtpiserdamist). Kohanemisperiood on kriitiliseks etapiks noorte taimede elus. Kui see on edukalt läbitud, võib taimed istutada väliskeskkonda Meristeemselt on paljundatud hapu- ja maguskirsipuud, õunapuualuseid, astelpaju, kännasmustikat, rododendroneid, mitmeid kase- ja haavasorte ning paljusid marja- ja 8 lillekultuure ning köögiviljakultuure. Kasesortide paljundamine ongi õigupoolest võimalik vaid meristeemselt; kõik teised meetodid on väheproduktiivsed või siis ei anna üldse tulemust. Iseseisvaks uurimiseks: Kus asuvad Eestis mikropaljunduslaborid? Milliseid teenuseid nad
näiteks varjumati või kilega. Juurduvaid sorte tuleb koguaeg 5-6 korda päevas piserdada. Pärast juurdumist harjutatakse nad välisõhuga ja seejärel istutatakse istikukooli järelkoolituseks või kilekottidesse freesturbasse. Turvas neutraliseeritakse eelnevalt kriidi või muu lubiväetisega. (Jänes, Niiberg 2001) Meristeem- ehk mikropaljundus See on meetod, mis võimaldab kiiret hulgipaljundust. Sellise paljunduse teel on võimalik paljundada nii hapu- kui ka maguskirsipuud. Almaterjaliks valitakse paremate sordiomadustega vormid. Mikropaljundus on oluline viirusvaba taimmaterjali paljundamisel, sest taime algkoelõigukesed, mis ttoitesegule kasvama pannakse, on enamasti viirusest nakatamata. Katseklaastaimi kasvatatakse steriilses keskkonnas, kust nad hiljem istutatakse kas kilerullidesse, kus nad piserdatakse puhta vee või nõrga väetislahusega, või kastidesse turba-liiva substraati. Pärast juurdumist istutatakse taimed konteineritesse
annaabi.ee 
