aivat või süüria õunu. Vaatamata sellele, et Koraan keelab veini joomise, juuakse veini ohtralt ja kõikjal ning karistused selle eest on eri piirkondades erinevad. Veini juurde kuulub tants ja laul. Eriti laulmisesse suhtutakse sügava austuse ja tunnetusega. Kaunis laul võis lasta ''hingel ära lennata''. Tavaliselt lahutavad piduliste meeli naisorjatarid - lauljannad ja tantsijannad. ,, Hästikasvatatud inimesed( jõukad) ei söö tükeldatud loomasoolikaid, kõõluseid, neerusid, magusid, krõmpsluud, kõhualust ega ka supirohelist. Nad ei lürbi suppi, ei otsi ega kougi aju ega üdi, ei määri rasvaga, ei kasuta palju soola, mis on kõige ebaviisakam, ei hulbi äädikas. Nad ei määri rasvaga enda ees lebavat leiba, ei siruta end oma kohalt kaugele; ei laku sõrmi, ei topi suud täis, ei võta suhu nii suuri tükke, et huuled jäävad rasvaseks, ei topi korraga suhu kahte erinevat toidupala ega söö soolast eelrooga. Viimast peavad nad häbiväärseks; kui vaid mõnikord
Eestis üle 300 liigi. Kirjandus: Vilbaste, J. 1971. Eesti tirdid. Homoptera: Cicadinea I. Tallinn Remm, H. 1966. Putukate välimääraja I. TRÜ rotaprint II Rühm: Lehekirbulised Psylloidea Lehekirbud on väikesed (1,5- 5 mm), õhukeste kehakatetega normaalsete tiibade ja hüppejalgadega putukad. Tiibadel on iseloomuliku mustrit moodustav soonestus. Välimuselt meenutavad veidi tsikaade. Paljud liigid eritavad kehapinnale vahakirme ja eritavad magusid nõresid. Taimekahjurid. Eestis on väga tavaline õunapuu-lehekirp Psylla mali. Eestis 49 (võiks olla 80) liiki. Kirjandus: Remm, Hans 1966. Putukate välimääraja I. TRÜ rotaprint III Rühm: Lehekarilised Aleurodoidea Lehekarilised on väikesed (1,3-1,8 mm) kollaka või pruunika kehavärvusega putukad. Elavad tavaliselt taimede lehtede alaküljel. Tiivad on üksikute pikisoontega ning kaetud valkja tolmutaolise kihiga. Vastsed on kilpjad, ovaalsed ripsmetega serval. Talvitub
jooksul. Vajaduse korral kiidekad korrastatakse, seejärel jahutatakse külma veega Libedikkude ja sigade magude töötlemise tehnoloogia: rasvatustamine, sisaldise eemaldamine, pesemine, limaskesta eraldamine, kupatamine, puhastamine limaskesta jääkidest ja mustusest, jahutamine. Limaskest tuleb töödelda ja külmutada mitte hiljem kui ühe tunni möödumisel looma tapmisest. Juhul kui pole tarvis koguda limaskesta, töödeldakse libedikke ja magusid nagu vatsasidki. Kui lamba libedikud suunatakse loomsete kõrvalsaaduste käitlemise ettevõttesse, eraldatakse neist eelnevalt sisaldis. 12.Inimtoiduks mittekasutatavate loomsete kõrvalsaaduste klassifitseerimine, kogumine, vedu, töötlemismeetodid Määruses nr 1069/2009/EÜ toodud mõisteid: loomsed kõrvalsaadused loomade terved kehad või nende osad, loomsed saadused või muud loomset päritolu saadused, mis ei ole ette nähtud inimtoiduks, sh munarakud, embrüod ja sperma;
annaabi.ee 
