"Lõhnaküllus", "Ninasarviku sarv", "Keisri armukese naer", "Hiina rohukõrs" - nimed kui hiina poeesia. Roosakas- või pruunikaspunane kõva koor pole hoopiski nii kõva ja kare, kui pealt paistab, küünega saab koore kergesti katki. Pealegi on litši välimus petlik, kõva ja kareda koore all on peidus lopsakasvalge viljaliha, mille tekstuur meenutab ehk kõige enam viinamarja. Aromaatse ja mahlaka vilja maitse on eriline, magushapukas ja roosilõhnaline. Kui niisama söömisest isu täis saab (mida siin põhjamaal on raske uskuda), võib litšist puuviljakompotti teha, eriti hästi sobib ta koos meloniga. Litšiviilud sobivad värskendama rohelist salatit, poolitatud vilju võib täita jäätise või vahukoorega, litšipüreega saab maitsestada kreeme, vahukoort. Kui siis ikka veel vaheldust vaja on, võib hiinlaste eeskujul litšiga sealihavokki teha: sealiha tükkideks, lisaks natuke sibulat, porgandit,
erinevate täidistega vormiroogi. Cappellini - Pikk kõrrekujuline pastatoode, mis on kuivatatud ja keeratud nuudlipesaks. Sobib serveerida samasuguste lisanditega nagu spagette. Cheddar - Inglaste igapäevajuust, mida valmistatakse lehmapiimast ning kasutatakse sageli munatoodete lisandina. Sobib serveerida ka juustuvalikus. Chèvre - Kitsepiimajuustude üldnimetus, enamasti kasutatakse seda terminit aga valgehallitusega kitsepiimajuustu kohta, mis on sõltuvalt vanusest kas magushapukas või magusalt puuviljane ning mandline. Chowder - Jahu või tärklisega paksendatud supp, enamasti kas kala- või mereannisupp, aga võidakse valmistada ka maisist. Chifferi Rigati - Spagettide kõrval üks tuntumaid pastatooteid – sarvekesekujuline pasta. Chutney - Eestis kasutatakse ka kirjapilti tšatni. Indiapärane teravmagus kaste, mida valmistatakse erinevatest puuviljadest. Kasutatakse marinaadides, kastmete maitsestamisel, aga ka lisandina liharoogadele või juustule.
Vili on ümbritsetud õhkõrna, avara, roheka, kollaka või oranzpunase põiekesega. Kuulub maavitsaliste sugukonda. Maitse on pigem hapukas. Ta on väga dekoratiivne. Granaatõun on veidi korrapäratu kujuga suurt õuna meenutav mari. Vilja sees on arvukalt seemneid, mis on ümbritsetud mahlase viljalihaga. Sisaldab 8...19% suhkruid, C-vitamiini leidub vähe. Pooleks lõigatud vilja süüakse lusikaga, kas koos seemnetega või ilma. Koort ei sööda. Maitse on magushapukas, aroom meeldiv. 31 Guajaav on suureviljaline, ümmargune või veidi pirni moodi. Värvus kollakasroheline või veidi punakas. Viljaliha valge, helepunane või oranz ja erilise tugeva aroomiga. Vilja keskel on palju väikeseid söödavaid seemneid. Küps vili on käega katsudes pehme. Tuleb olla ettevaatlik, sest guajaav ei kannata muljumist. Väga rikas C- vitamiini poolest 242 mg 100 g kohta, suhkruid sisaldab 15%. Süüakse lusikaga.
annaabi.ee 
