Õunu hinnatakse maitse, lõhna ja välimuse järgi. Õunad on magusad või hapud, harvem kohtab kibeda või mõru maitsevarjundiga vilju. Viljaliha on kas peene- või jämedateraline, jahune või sitke, mahlane või kuiv, selle omadused muutuvad valmimise ajal pidevalt. Toores õunas on vähe suhkruid ja rohkelt happeid ning parkaineid, ka on ubinad toorelt kõvad. Ülevalminud viljad on seevastu jahused ning kaotanud karastava magushapuka maitse. Õunu, eriti just talisorte, on kõige otstarbekam säilitada värskena jahedas ruumis. Koristuse järel mõjutavad seda kõige rohkem temperatuur, õhuniiskus, hapnik, süsihappegaas ja etüleen ehk õunas sisalduv taimne hormoon, mida viljad valmides gaasina eritavad ja mis nende küpsemist kiirendab. Pikemaks säilitamiseks tuleb valida vigastamata õunad, mis laduda kihtidena kasti. Iga kihi vahele panna 34 paberilehte. Kasti hoida keldris või sahvris, kus
teravatipulised, mõõkjad lehed moodustavad tiheda maalähedase kodariku. Lehekodariku keskelt kasvab välja õievars lühikese tõlvikutaolise õisikuga, milles on 100-200 väikest helepunast õit. Õitest arenevad marjad kasvavad tihedasti kokku ja moodustavad koos teiste õisiku osadega männikäbi taolise, rohekaspruunide kuni punakaskollaste soomustega kaetud rohelise lehetutiga 1-5 kg kaaluva koguvilja (liitvilikonna). Viljaliha on kollane või punakas, mahlane, magushapuka maitsega, väga aromaatne. Küpsed ananassid on transpordiõrnad ning eriti tundlikud muljumistele. Seepärast saadetakse kaugemate vahemaade taha poolvalminult (rohelistena). Valmivad toatemperatuuril järele mõne päevaga. Järelvalmimise ajal muutub vilja väliskest kollakaks või oranziks. Küpse vilja pind tundub pehme, sellel on nõrk peen aroom. Lehed vilja tipus olevast tutist on kergesti väljatõmmatavad. Küps vili säilib +6-7C
Täisküpsel banaanil on peal väikesed mustad täpid. Kvaliteedilt jagatakse ekstra, 1. ja 2. klassi. Väikseim lubatud pikkus on 14 cm ja väikseim läbimõõt 27 mm. Säilitatakse temperatuuril 12...20°. Külmkapis hoidmisel tumenevad ja kaotavad kvaliteedi. Ülevalminud banaan muutub pealt mustaks ja sisu pehmeks. 6.5.3. Teisi lõunavilju Ananassi vili meenutab lihavat käbi, mis kaalub 1...5 kg. . Vilja tipus asub lehtede kimp. Viljaliha on väga mahlane, tugeva aroomiga, magushapuka maitsega, helekollaka või kollase värvusega. Sisaldab 12% suhkruid, suhteliselt tagasihoidlikult vitamiine ja mineraalaineid. Ananassi küpsust saab kontrollida vilja tipust lehti välja tõmmates. Küpsel viljal eralduvad need kergesti. Külmkapis hoidmisel võib viljaliha tumeneda. Avokaado vili on pirni- või munakujuline, läikiva, krobelise, põhiliselt tumerohelise koorega. Sisaldab 16% rasva, 2% valku, 6% süsivesikuid, peamiselt tärklisena ning B-rühma vitamiine
annaabi.ee 
