Prantsusmaal on igas neljas elanik kas immigrant või olid tal immigrantidest vanemad või vanavanemad. Enamik Prantsusmaal elavatest sisserändajatest on praegu pärit Lõuna-Euroopast (52%) või Põhja-Aafrikast (26%) ja nende mõju hakkab tunda olema. Kunagi vaadeldi Prantsusmaad vaid kui intellektuaalide kodumaad. Äärelinnades, banlieues, on seda arusaama välja tõrjumas sisserännanud rahvaste kirju segu: magreebid (endised Prantsuse Põhja-Aafrika kolooniatest pärit araablased), aafriklased, itaallased, hispaanlased, korsiklased ja mustlased. Prantsusmaa rahvaarv on umbes 62,1 miljonit. Viimaste aastate immigratsiooni-vastasest lainest hoolimata on valdav osa rahvastikust päritolult prantslased (93,6 %), ehkki nende hulka kuuluvad ka Prantsuse meretagustes departemangudes - Martinique`il, Guadeloupe´el ja Réunionil - sündinud kodanikud. Portugalist ja Alzeeriast pärit elanikud on võistu suurimad
prantsuse kultuuri. Prantsusmaal on igas neljas elanik kas immigrant või olid tal immigrantidest vanemad või vanavanemad. Enamik Prantsusmaal elavatest sisserändajatest on praegu pärit Lõuna-Euroopast (52%) või Põhja-Aafrikast (26%) ja nende mõju hakkab tunda olema. Kunagi vaadeldi Prantsusmaad vaid kui intellektuaalide kodumaad. Äärelinnades, banlieues, on seda arusaama välja tõrjumas sisserännanud rahvaste kirju segu: magreebid (endised Prantsuse Põhja-Aafrika kolooniatest pärit araablased), aafriklased, itaallased, hispaanlased, korsiklased ja mustlased. Rahvastik Prantsusmaa rahvaarv on umbes 57,5 miljonit. Viimaste aastate immigratsiooni-vastasest lainest hoolimata on valdav osa rahvastikust päritolult prantslased (93,6 %), ehkki nende hulka kuuluvad ka Prantsuse meretagustes departemangudes - Martinique`il, Guadeloupe ´el ja Réunionil - sündinud kodanikud
3. RAHVASTIK Prantsusmaal on iga neljas elanik kas immigrant või olid tal immigrantidest vanemad või vanavanemad. Enamik Prantsusmaal elavatest sisserändajatest on praegu pärit Lõuna-Euroopast (52%) või Põhja-Aafrikast (26%) ja nende mõju hakkab tunda olema. Kunagi vaadeldi Prantsusmaad vaid kui intellektuaalide kodumaad. Äärelinnades on seda arusaama välja tõrjumas sisserännanud rahvaste kirju segu: magreebid (endised Prantsuse Põhja-Aafrika kolooniatest pärit araablased), aafriklased, itaallased, hispaanlased, korsiklased ja mustlased. Linnaelanikkond moodustab rahvastikust 74%. 3.1. Keel 16. sajandil võeti kogu Euroopa kuningakodades prantsuse keel omaks kui diplomaatia ja kultuuri keel. Prantslased ise on oma keele üle väga uhked ning seetõttu ei meeldi neile eriti võõrkeeli rääkida. Prantsuse keel oli kunagi rahvusvaheliselt väga tunnustatud
francaise'i, prantsuse kultuuri. Prantsusmaal on igas neljas elanik kas immigrant või olid tal immigrantidest vanemad või vanavanemad. Enamik Prantsusmaal elavatest sisserändajatest on praegu pärit Lõuna-Euroopast (52%) või Põhja-Aafrikast (26%) ja nende mõju hakkab tunda olema. Kunagi vaadeldi Prantsusmaad vaid kui intellektuaalide kodumaad. Äärelinnades, banlieues, on seda arusaama välja tõrjumas sisserännanud rahvaste kirju segu: magreebid (endised Prantsuse Põhja- Aafrika kolooniatest pärit araablased), aafriklased, itaallased, hispaanlased, korsiklased ja mustlased. Rahvastik Prantsusmaa rahvaarv on umbes 57,5 miljonit. Viimaste aastate immigratsiooni- vastasest lainest hoolimata on valdav osa rahvastikust päritolult prantslased (93,6 %), ehkki nende hulka kuuluvad ka Prantsuse meretagustes departemangudes - Martinique`il, Guadeloupe´el ja Réunionil - sündinud kodanikud. Portugalist ja
annaabi.ee 
