Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"magnussoni" - 7 õppematerjali

Jan Guillou-Kurjus
5
odt

Jan Guillou "Kurjus"

saadeti kümneks kuuks vangi. Hetkel on ta mõjukas sündmuste, eriti Lähis-Ida konfliktide ning erinevate kodumaiste probleemide kommentaator.Oma artiklites Rootsi juhtivas ajalehes Aftonbladet kritiseerib ta tihti USA terrorismivastaseid sõdu, Iisraeli suhtumist Palestiinasse. Tema paljude raamatute seas on tuntumad spiooniromaanid Rootsi spioon Carl Hamiltoni ja ajaloolised jutustused rüütel Templar Arn Magnussoni kohta.Guillou on võitnud oma artiklite ning raamatute eest ka arvukalt auhindu. Teose teemad ,,Kurjus" on noorsoo romaan, mille peateemaks on vägivald ühe poisi elus. Vahepeal on teema ka armastusest ning sõprusest. Peategelase iseloomustus Raamatu peategelaseks on üks neliteist aastat vana poiss nimega Erik, kes käib ühes Rootsi Vaasalinna keskel suvas keskkoolis klassis 25 A. Hiljem ta suunatakse Stjärnsbergi internaat kooli

Kirjandus → Kirjandus
151 allalaadimist
Josef Mengele
8
odt

Josef Mengele

alles vaid Mengele kaksikutele ja neid ei pügatud. Kaksikutest poistele andis mengele eraldi hooldaja, kelleks oli 28. aastaselt Auschwitzi sattunud Zvi Spiegeli. Tema oli samuti kaksik. Vabal ajal käis Mengele kaksikutega jalutamas, rääkis nendega, oli tore, kinkis mänguasju ja sõidutas isegi autoga. Mengele andis neile armuaega. Nemad olid ju väljavalitud ja ühtlasi katsejänesed. Mengele tegi koostööd Keiser Wilhelmi instituudiga. Verschueri assistent doktor Karin Magnussoni uuris silmade anomaaliat. Mengele hankis talle uurimismaterjali otse Auschwitzist. Materjaliks olid südamesüstiga tapetud vangide silmad. Laipu lahkas ungarlasest vang doktor Miklos Nyiszli. Mengele ei mõrvanud vaid arstiriistadega vaid lasi ka vahistamiskäsu kohaselt inimesi oma käega maha. Mengelel oli vastuoluline ja kahestunud iseloom. Ühel poolel oli ta puhaste kätega mõrvar. teiselt poolt aga sadistlik, julm mõrvar, kes tundis tapmisest ja piinamisest mõnu. Tundub,

Ajalugu → Ajalugu
7 allalaadimist
Erki Nool
10
odt

Erki Nool

pole sinimustvalget lippu, võibolla tuleb ju auringile minna. Niisiis läks Erki kaubamajja ja ostis lippu ning pani selle teiste asjade sekka. (Erki Nool,autogramm) Kui võistluse algas, ei olnud auringist aurugi. Sprint oli enam-vähem, agakaugushüppes andis Erki tahasi ja sammuti kuulitõukes. Aga pärast teist päeval avaala, tõkkejooksus, mis läks Erkil uskumatult halvasti, nüüd tundus kuld olevat lootusetult kadunult, kuid kull päästis järgmisel jooksul Magnussoni ränk komistamine. Nüüd et medal kindel oleks tuli ületada teibas hüppes 5.25 viimasel katsel, ning see läks hästi ja Erki ületas selle. Medal oli kindel, kuid ka kuld oleks kindel tuli Erkil ületada ka 5.35 viimasel katsel. Ning ta ületas sell ja kuld oli enamgi kui kindel. Pärast seda võitis Erki ka 1000 meetri jooksus. Nii võitiski Erki kulla. Erki: Olin pidanud sõna. Olin võitnud oma esimese tiitlivõistluste medali,seejuures lubatud kuldse. Olümpia hooaeg ei olekski saand

Sport → Kehaline kasvatus
21 allalaadimist
Island-Reykjavik
7
doc

Island, Reykjavik

Islandi Rahvusraamatukogu näeb tõepoolest välja nagu kindlustatud hoone.Ühe katuse alla on paigutatud nii Rahvusraamatukogu kui ka Ülikooli Raamatukogu.Islandi Ülikool kolis siia sisse 1940.Nüüd on selles õppeasutuses oma üheksa teaduskonda pisut alla 6,000 tudengiga.Et uurida välja, milline on elu Islandi Ülikoolis, sisenege Oddi Hoonesse ja hetke pilk koridoris asuvale ülikooli konstikollektsioonile.Maailmakuulsa saaga käsikirja hoitakse Arni Magnussoni Instituudis,veel ühes ülikoolihoones. Tagasiteel kesklinna peatuge hetkeks, et värskendada ennast Norraena Husida kohvikus. See kultuuriline väljapanekute keskus, avatud 1968, oli kingitus Skandinaavia rahvastelt kultuurivahetuse edendamise eest.See on kõigest üks paljudest ilusatest avalikest hoonetest, mis on kavandatud tipp Soome arhitekti Alvar Aalto poolt. Kultuur ja lõõgastus palava kevade keskel.

Kultuur-Kunst → Kultuurilugu
8 allalaadimist
Norra
42
docx

Norra

Püüdes oma riiki tagasi võita, langes ta Stiklestadi lahingus. Pärast seda sai kristlusest riigiusund. Pärast Knuti surma suutis Olavi poeg Magnus Norra riiki kindlustada. 1042. aasta päriluslepinguga sai ta Taani kuningaks. 11. sajandil oli arvukalt sisesõdasid. Kiriku võim tugevnes ja hakkas mõjutama kuningavõimu. Aastal 1104 asutati Lundi peapiiskopkond ja Norra kirik vabanes Bremeni peapiiskopkonna võimu alt. Pärast Sigurd Magnussoni surma 1130. aastal sai alguse Norra kodusõda. Kuningavõimu kindlustas uuesti Sverre Sigurdssoni suguvõsa. Aastal 1153 rajati Nidarosi peapiiskopkond. Kuningas Håkon Håkonsson suutis pärast mõningaid segadusi Norrat sisepoliitiliselt kindlustada ja oma võimu laiendada. Hansa Liiduga sõlmiti leping. Alates 1236. aastast olid Bergenis alalised esindused. Norra põhjapiiri (Finnmargi) piiritülid Aleksander

Geograafia → Geograafia
5 allalaadimist
Eestlaste muistne vabadusvõitlus
42
docx

Eestlaste muistne vabadusvõitlus

lõpuks olid taanlased sunnitud piirajate ettepanekud vastu võtma. Linnus anti üle saarlastele, enamikul taanlastest lubati lahkuda. Rootsi vägede maaletung 1220. aasta suvel tungis Läänemaale rootslaste vägi eesotsas noore kuninga Johan I ja piiskoppidega. Nad tegid Lihula linnusest oma peamise tugipunkti. Rootslased ristisid Läänemaal rahvast ja hakkasid ehitama kirikuid. Jätnud Lihulasse umbes 500-mehelise garnisoni hertsog Karli ja Linköpingi piiskop Karl Magnussoni juhtimisel kaitsemeeskonna, pöördus kuningas Rootsi tagasi, kuid Lihula lahingus sama aasta augustis piirasid saarlaste linnuse ümber ja ägeda võitluse käigus süüdati see põlema. Rootslaste väljatung lõppes täieliku kaotusega ja linnus langes saarlaste kätte. Rootsi väe julgestusel asusid rootsi misjonärid seejärel ristima Ridalas, kuid vihased saarlased ründasid neid. Vaid vähesed suutsid endid päästa põgenemisega taanlaste juurde. Umbes 500 tapetut jäi maha.

Ajalugu → Ajalugu
20 allalaadimist
Eesti ajaloo historiograafia
28
docx

Eesti ajaloo historiograafia

Vara-uusaja ja uusaja uurijaist Georg von Rauch. Uusim aeg Taube ja Wrennele. Läti Vabariigis ajaloos positsiooni Herman Breinik (Riigiarhiivis), Arnold Feuereisen (Riia Linnaarhiivis kuni 1935), Nikolaus Busch (Linnaraamatukogu direktor).Läti Ülikooli professor Leonid Abrusow Juunior. 12.12.14 Linnart Mäll (1938-2010) Lõpetas TRÜ 1962, aspirantuur 1966-1969. 1969 üldajaloo kateedri õppejõud, teadur. 1994 TÜ orientalistika keskuse juhtaja. Dotsent Julius Magnussoni järel üldajaloos õpetada keskaja ajalugu aga hälbis tollasest õppekavast. Luges Aasia keskajast. Värske ja kaasahaarav õppejõud, kes tahtis kuulajaskonda raputada. Orientalistika väga populaarseks asjaks. Eesti ajalugu kodune. Mäll oma isiksusega kulajid haaras, ka väljast poolt ajaloo osakonda kuulajaid. Ajaloo Ring VAhtre-Piirimäe mõju all, jagunes kaheks. Osad Mälli jüngriks. Sotsiaalpsühholoogia populaarseks aga repressioonide tõttu jäi lühikeseks

Ajalugu → Ajalugu
24 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun