Muld peab magnooliate kasvukohas olema parasniiske, hea õhustatusega, viljakas ja nõrgalt happeline. Neutraalse ja aluselise mulla puhul tuleks mulla sisse segada haput turvast või istutada magnoolia päris turbaaeda. Kastmine on selle taime kasvatmisel üks peamisi tegureid. Kui on oodata erakordselt külmi talvi, tuleks magnooliaid, vaatamata hubasele kasvukohale, kaitsta pakase eest varjutuskangastega. Katmiseks ei tohi kasutada kilet ega vett mitteläbilaskvaid materjale. Eestis magnooliatel arvestatavad kahjurid ja haigused peale hallituse ja juuremädaniku puuduvad. 19 Picea abies Kuusk Kuushekk Olenevalt kasvutingimustest kasvab kuusk keskmiselt 8 aastaga 2 meetri kõrguseks. Kuuseheki kõrgus harilikult on kaks meetrit. Kuusehekk (Joonis 1.6.1) annab suurepärase, tumeda, igihalja, tuultpidava, pikaealise heki. Kuuseheki miinusteks on see, et viga saanud kohad ei taastu
Magnooliate juurestik on pindmine ja juurekava hõre, narmasjuuri on vähe. Mulla suhtes on nad küllaltki nõudlikud, seega muld peaks olema parasniiske, kergelt happeline ja õhurikas. Põuda magnooliad ei kannata ja enamik neist ei talu ka seisvat vett. Pindmise juurestikuga magnooliatele mõjub hästi võraaluse multšimine. Magnooliate all ei tohi ka eriti kaevata, see võib vigastada nende juuri. Nagu paljudel teistel taimedel, on magnooliatelgi juured sümbioosis seentega, s.t magnooliatel on mükoriisa. Magnooliad tahavad üldiselt kasvada soojas tuulevaikses kohas. Päike on oluline rohkeks õitsemiseks, aga keskpäevapäike on mõnele magnooliale siiski liig. Magnooliad on suhteliselt saastekindlad puud, nii kohtabki neid Kesk-Euroopas ja lähistroopilises Ameerikas isegi linnahaljastuses. Meil on magnooliad pigem dendroloogilised haruldused huviliste aedades. 3.1. kasutamine Magnooliad on meie puittaimede hulgas ühed arhailisemad – umbes sama vanad kui hõlmikpuud ja
nad küllaltki nõudlikud, seega muld peaks olema parasniiske, kergelt happeline ja õhurikas. Põuda magnooliad ei kannata ja enamik neist ei talu ka seisvat vett. Pindmise juurestikuga magnooliatele mõjub hästi võraaluse multšimine. Magnooliate all ei tohi ka eriti kaevata, see 53 võib vigastada nende juuri. Nagu paljudel teistel taimedel, on magnooliatelgi juured sümbioosis seentega, s.t magnooliatel on mükoriisa. Magnooliad tahavad üldiselt kasvada soojas tuulevaikses kohas. Päike on oluline rohkeks õitsemiseks, aga keskpäevapäike on mõnele magnooliale siiski liig. Magnooliad on suhteliselt saastekindlad puud, nii kohtabki neid Kesk-Euroopas ja lähistroopilises Ameerikas isegi linnahaljastuses. Meil on magnooliad pigem dendroloogilised haruldused huviliste aedades. Magnoolia kasutamine Magnooliad on meie puittaimede hulgas ühed arhailisemad – umbes sama vanad kui
annaabi.ee 
