Et magnetiline põhjapoolus paikneb Kanadale kuuluva Ellesmere'i maa lähedal, siis on virmalised Põhja-Ameerikas samal laiusel paremini vaadeldavad kui Euroopas. Virmalisi on nähtud isegi Floridas, samal laiusel asuvatel Kanaari saartel on see praktiliselt võimatu. Virmaliste tekkimise keskmine kõrgus on 105 km maapinnast. Madalaim kõrgus on umbes 80 km ja kõrgeim umbes 200 km. Virmaliste esinemise tõenäosus on tihedas seoses magnettormidega, sest mõlemat põhjustab sama nähtus päikesetuul. Kasutatud kirjandus. http://et.wikipedia.org/wiki/Virmal ised http://www.kmg.tartu.ee:8000/~a are/virmalised/virmalised.htm
magnetpooluste kohal. Kui ergastatuks osutub atomaarne hapnik, kiirgub sellest kas rohelist (100150 km kõrgusel) või punast (umbes 250 km kõrgusel) valgust. Molekulaarne lämmastik kiirgab aga punakat või violetset valgust. Nende värvuste vaheldumine pakub lummavat vaatemängu, mida võib mõnikord näha ka Eestis . Virmaliste tekkimise keskmine kõrgus on 105 km maapinnast. Madalaim kõrgus on umbes 80 km ja kõrgeim umbes 200 km. Virmaliste esinemise tõenäosus on tihedas seoses magnettormidega, sest mõlemat põhjustab sama nähtus päikesetuul.
punast (umbes 250 km kõrgusel) valgust. Molekulaarne lämmastik kiirgab aga punakat või violetset valgust. Nende värvuste vaheldumine pakub lummavat vaatemängu, mida võib mõnikord näha ka Eestis . Virmalised tekivad 80-1000 kõrgusel maapinnast. Keskmine kõrgus on 105 km, madalaim kõrgus on umbes 80 km ja kõrgeim umbes 200 km maapinnast. Virmaliste esinemise tõenäosus on tihedas seoses magnettormidega, sest mõlemat põhjustab sama nähtus päikesetuul. Virmaliste nägemine on jahmatamapanev ja müstiline kogemus. Virmalisi on kõige sagedamini näha hilissügisel ning talvel ja varakevadel. Kõige paremini sobivad virmaliste vaatlemiseks oktoober, veebruar ja märts. Virmaliste sagedus on suurim ajavahemikul õhtul kella 18st hommikul kella üheni. Eestis on virmalisi 4-5 korda aastas, peamiselt märtsis ja septembris ning kui Kp tase on kõrgem kui 5.
päeva jooksul 200 tornaadot. Surmajuhtumeid ei esinenud 1999. aastal hävines F-4 ja F-5 tugevusega tornaadode tagajärjel USA's 20 000 majapidamist VIRMALISED Virmalised on atmosfääri kõrgemates kihtides esinev optiline nähtus Virmalised esinevad nii põhja- kui ka lõunapoolkeral Virmalised tekivad kui atmosfääri aatomeid ergastatakse päikesetuule osakeste poolt. Virmaliste esinemise tõenäosus on tihedas seoses magnettormidega, sest mõlemat põhjustab sama nähtus- päikesetuul. http://www.youtube.com/watch?v=taLRQrNbipQ&playnext=7&playne http://www.youtube.com/watch?v=8nsWrAr3Jvc&feature=related http://www.youtube.com/watch?v=eHvdZdsIZxg BRIISID Briis ehk vinu on maismaa ja mere kokkupuuteala Eristatakse: Mere- ja maabriisi ja oru- ja mäebriisi Briiside tekitajaks on ööpäevase temperatuuriga seotud õhurõhu muutumine maismaal ja merel
magnetpooluste asukohad muutuvad. Need on väga pikaajalised. Lühiajalisi ja järske Maa magnetvälja muutusi nimetatakse magnettormideks. Mis kestavad tavaliselt 6 12 tundi. Magnettorme seostatakse Päikese aktiivsusega, kui Päike paiskab maailmaruumi rohkelt ja suure energiaga laetud osakesi. Maa magnetväli Päikese aktiivsus suureneb ~11,5 aasta tagant, praegu miinimum. Magnettormidega kaasnevad ka virmalised. Neid näeb põhiliselt pooluste lähedal, aga on nähtud ka Vahemere ääres. Maa magnetväli Kaius 07.10.05 Kuimetsas 01.09.05 Maa magnetväli Virmaliste teke ei ole veel täielikult selge. Aga seletus on järgmine. Päikeselt paiskunud suure energiaga laetud osakesed põrkuvad kõrgel (100km) Maa atmosfääris lämmastiku ja hapniku molekulidega ja ergastavad neid.
erinevad NATO riigid on saatnud oma eksperte tööle. Mina leian, et küberrünnaku ennetamiseks või ära hoidmiseks peaks inimestele rohkem rääkima interneti varjukülgedest ja sellest, mida tohib ja mida ei tohi internetis jagada ehk lihtsatest tõdedest. Teiseks tõenäolisemaks kriisiks on Eestis magnettormid. Eesti asub Maa magnetpoolusele suhteliselt lähedal ja seetõttu on Eestis magnettormide mõju tugevam. Peamine oht, mis magnettormidega kaasneda võib on elektrikatkestus, mida Eestis ka juhtunud on. Eestis ei ole juhtunud veel nii suurt elektrikatkestust nagu näiteks Kanadas, kus jäi elektrita paar miljonit inimest aga see ei tähenda, et ohtu pole. elektrikatkestusi ennetada pole üldiselt võimalik, sest looduse vastu ei saa. Mida inimesed teha saavad, on valmis olla. Näiteks koguda toiduvarusid ja õppida käituma kriisiolukordades ilma paanikata.
magnetpooluste kohal. Kui ergastatuks osutub atomaarne hapnik, kiirgub sellest kas rohelist (100150 km kõrgusel) või punast (umbes 250 km kõrgusel) valgust. Molekulaarne lämmastik kiirgab aga punakat või violetset valgust. Nende värvuste vaheldumine pakub lummavat vaatemängu, mida võib mõnikord näha ka Eestis . Virmaliste tekkimise keskmine kõrgus on 105 km maapinnast. Madalaim kõrgus on umbes 80 km ja kõrgeim umbes 200 km. Virmaliste esinemise tõenäosus on tihedas seoses magnettormidega, sest mõlemat põhjustab sama nähtus päikesetuul. Kasutatud kirjandus: 1. Henn Voolaid, Füüsika 11. klassile Optika, Tallinn: "Koolibri", 1999, lk 68- 69 2. http://et.wikipedia.org/wiki/Vikerkaar 3. http://et.wikipedia.org/wiki/Virmalised
kokkupõrked Maa atmosfääri osakestega. Teaduslikult nimetatakse virmalisi vastavalt esinemiskohale kas Aurora Borealis (ladina keeles 'põhjakoit'; põhjapoolkeral või) Aurora Australis 'lõunakoit' (lõunapoolkeral). Üldnimetus on Aurora Polaris 'polaarkoit'. Virmaliste tekkimise keskmine kõrgus on 105 km maapinnast. Madalaim kõrgus on umbes 80 km ja kõrgeim umbes 200 km. Virmaliste esinemise tõenäosus on tihedas seoses magnettormidega, sest mõlemat põhjustab sama nähtus päikesetuul. Liustik on lume tihenemisel ja ümberkristalliseerumisel tekkinud jäämass, mis on moodustunud maismaal (vähemalt osaliselt), ei sula suvel täielikult ja liigub oma raskuse ja gravitatsioonijõu mõjul eemale akumulatsioonialast. Liustikud katavad tänapäeval ligikaudu 10% maismaast. Geoloogilises minevikus on liustikud korduvalt hõlmanud vähemalt kolm korda suuremat ala. Viimane suurem
osa kutsume me magnetosfääriks. Seal kaitseb väli meid päikesetuule (võivad elusorganismidele mõjuda radioaktiivse kiiritusena) eest suunates osakesi Maa pooluste suunas, kus nad siis atmosfääri sisenevad täites taeva virmalistega.(1) Maa magnetvälja ja Päikese mõjuga jõuavad maale ka magnettormid. Magnettormid tekivad Päikeselt tulevate laetud osakeste jõudmisel Maa magnetvälja, viimase poolt haaratakse ja tekivad häired magnetväljas.(2) Magnettormidega kaasnevad virmalised, 3 elektrivõrkude häired ning väsimus.(3) Mõned loomad, nende hulgas ka mesilased, kilpkonnad ja linnud, kasutavad Maa magnetvälja navigeerimisel. Maa magnetvälja suund Magnetil, nii nagu ka Maal, on poolused. Kuid goegoraaflisele põhjapoolusele vastab magnetiline lõunapoolus. Maa magnetväli on pooluste läheduses magneti pinnaga peaaegu risti, siis tekib Maa magnetvälja ja horisontaaltasandi vahel nurk, mida
nimetatakse magnettormideks. Mis kestavad tavaliselt 6 12 tundi Magnettorme seostatakse Päikese aktiivsusega, kui Päike paiskab maailmaruumi rohkelt ja suure energiaga laetud osakesi Magnettormid saavad alguse Päikesel toimunud pursetest,mil paiskub välja suur hulk elektrilaenguga osakesi.Kui see voog juhtub Maa magnetväljale pihta saama,siis ta moonutab seda ja põhjustab häireid Magnettormi ajal Maa magnetvälja tugevus natuke nõrgem Magnettormidega kaasnevad ka virmalised. Neid näeb põhiliselt pooluste lähedal, aga on nähtud ka Vahemere ääres Virmaliste teke ei ole veel täielikult selge Päikeselt paiskunud suure energiaga laetud osakesed põrkuvad kõrgel (100km) Maa atmosfääris lämmastiku ja hapniku molekulidega ja ergastavad neid Need ergastanud molekulid hakkavad kiirgama valgust, mida öises taevas näemegi Aine magnetilised omadused
Laetud osakeste liikumissuund Maa magnetväljas muutub ning suurem osa neist ei jõua maapinnani. Vaatluste abil on kindlaks tehtud, et Maa magnetpooluste asukohad muutuvad. Need on väga pikaajalised. Lühiajalisi ja järske Maa magnetvälja muutusi nimetatakse magnettormideks. Mis kestavad tavaliselt 6-12 tundi. Magnettorme seostatakse päikese aktiivsusega, kui päike paiskab maailmaruumi rohkelt ja suure energiaga laetud osakesi. Magnettormidega kaasnevad ka virmalised. VIRMALISED (PÄIKESETUUL) Lisaks kuumusele ja valgusele paiskab Päike välja ka madala tihedusega laetud osakeste voolu (enamasti elektronid ja prootonid), mis on tuntud kui päikesetuul. Päikesetuul liigub läbi Päikesesüsteemi kiirusega umbes 450 km/sek. Päikesetuul ja palju kõrgema energia osakesed, mida heidetakse välja Päikese loidete poolt, võivad mõjutada raadiolainete ülekandumist Maal ja tekitavad Maa atmosfääri vastasmõju tulemusel
mikrokõikumistega ka südameattakide (13%) ja insuldijuhtude (8%) kasv. Magnettormid ei ole ohtlikud tervetele inimestele. Kuid need, kelle tervislik seisund on ebastabiilne, kuuluvad riskirühma. Samuti ülepinge ja ärevussündroomi all kannatavad inimesed. Ka lapsed, kelle kohanemisvõime on alles kujunemisel ning eriti vastsündninud, loetakse riskirühma. 4.2 Tehnoloogiale ja inimkonnale Väga tugevate magnettormidega ei kaasne siiski üksnes tugevad virmalised, vaid ka sidesüsteemide ja koguni elektrivõrkude häired. 10 Super-magnettormi mõju võrreldakse tuumapommi plahvatusega, sest ka sel puhul toimib elektromagnetiline impulss, mis võib sidetehnika ja elektroonika rivist välja lüüa, sest see indutseerib metallpindades elektrivoolu, mis elektroonika läbi "kärsatab"
stratosfääri kihtides. Öösel aga alumistes stratosfääri kihtides ioonid ja elektronid rekombineeruvad, energia neeldumine neid kihtides lõpeb ning kaugete saatjate lained peegeldudes tagasi kihist F, mõjutavad meie vastuvõtjat. On loomulik, et vastuvõtt suundantenniga vähendab nende häirete mõju. (Ibid., 169) Magnettormid. Peale vaadeldud ioniseeritud kihi kõrguse muutumise tagajärjel tekkinud raadiovastuvõtu häirete on veel häireid, mille põhjustajaiks on magnettormid. Magnettormidega kaasneb tavaliselt lühilaineliste kaugraadioühenduste katkemine. See nähtus on tuntav polaarpiirkondades. Ühe teadusliku hüpoteesi järgi on magnettormide põhjustajaiks päikese pinnalt ta pursete ajal lähtunud mateeria osakeste voog. Need osakesed (ioonid ja neutraalsed molekulid) satuvad maa-atmosfääri ülemistesse kihtidesse. Nimetatud osakesed on võimelised muutma peegeldava kihi kõrgust või suurendama raadiolainete energia neeldumist, mis halvab
annaabi.ee 
