Pehmemagnetferriitide suhteline magnetiline (alg)läbitavus võib ulatuda 20000-ni ja induktsioon 0,5 teslani. Kõrgsagedusferriidid on käsutatavad sageduseni 600 MHz. Ristkülikukujulise hüstereesisilmusega ferriidid leiavad käsutamist põhiliselt arvutustehnikas (magnetmäluseadmed jne.). Ferriitide Curie' temperatuur on valdavalt vahemikus + 70...+ 450 °C, nende tihedus on piirides 4...5kg/dm3. 51.Millise omadused on magnetostriktsiooni- ja termomagnetmaterjalidel ja kus neid kasutatakse? Termomagnetmaterjalide magnetilised omadused sõltuvad temperatuurist. Siia kuuluvad mõned nikli ja vase, nikli ja raua ning nikli, raua ja kroomi sulamid. Kasutatakse neid temperatuuriregulaatorite ja temperatuurikompensaatoritena. Magnetostriktsioonmaterjalidel muutuvad magnetvälja mõõtmed. Taolised omadused on mõnedel raua ja plaatina, raua ja koobalti, raua ja alumiiniumi sulamitel
Sisendplaadile antakse viivitatav impulss, mis on muudetud KS.võnkumisteks, mille toimel hakkab kvartsplaat võnkuma põhjustades keskkonnas mehhaanilise helisagedusvõnkumisi. …………………………. Nende detekteerimisel saadakse ajaliselt hilistatud videoimpulss. Viivituse suurendamiseks kasutatakse sageli peegeldamist tahke helijuhtme piirilt. 2) magnetostriktsioon viiteliinid Siin kasutatakse UHL tekitamiseks magnetostriktsiooni nähtust. See seisneb selles, et mõnede metallide sulamid (Ni, Co jt.) muudavad 13 Skeemitehnika. SS-98. magnetvälja toimel oma mõõtmeid. Liin koosneb pikast vardast, millele on paigutatud sisend- ja väljundmähised. Sisendmähist läbiva voolu toimel tekivad UHL lained levides varda otsa suunas. Varda otsad on kinnitatud
Δ = dE Pi – mehaanilisest pingest tekitatud polarisatsioon d - piesoelektriline konstant E – elektrivälja pinge Δ – deformatsioon Tänapäeval kasutatakse vibraatoritel enamikus baarium titanaadist plaate. Magnetostriktsioonilised vibraatorid Magnetostriktsiooniline efekt seisnev materjali lineaarsete mõõtmete muutumisese magnetvälja toimel (otsene efekt) või pöördefekt- magneeditud keha magnetvälja tugevuse muutumises mehaanilise pinge rakendamisel. Magnetostriktsiooni empiirilised võrrandid on tuletatud füüsikute Joul’i ja Villari poolt. Δ= βIH2 Joul’i efekt δΗ= γσ Villari efekt Δ – keha deformatsioon I – magneetumuse intensiivsus δΗ – magnetvälja tugevuse muutumine σ – mehaaniline pinge β, γ - magnetostriktsioonilised konstandid Vaatleme nikkelvardast magnetostriktsioonilise vibraatori toimimist. Eristatakse polariseeritud ja mittepolariseeritud vibraatoreid. Vibraatori
annaabi.ee 
