telge. Vaatleja meridiaan tõelise meridiaani tasandi ja Maa pinna lõike jälg. Tõelise horisondi tasand Vaatleja silma läbiv rõhttasand. Esimese vertikaali tasand tõelise meridiaani risttasand. 2. Navigatsiooni põhimõisted: TK; KK; MK, kursinurk, TP; KP; MP, d, TK nurk tõelise meridiaani ja laeva pikitasandi vahel KK nurk kompassimeridiaani ja laeva pikitasandi vahel MK nurk magnetmeridiaani ja laeva pikitasandi vahel Kursinurk nurk laeva pikitasandi ja orientiirsuuna vahel TP - nurk tõelise meridiaani ja laevast orientiirile võetud suuna vahel KP nurk kompassimeridiaani ja laevast orientiirile võetud suuna vahel MP nurk magnetmeridiaani ja laevast orientiirile võetud suuna vahel d variatsioon Maa magnetvälja kõrvalekalle, hälve. nurk tõelise ja magnetmeridiaani vahel deviatsioon laeva rauast põhjustatud hälve
Tõeliseks vastaspeilinguks (TVP) on päripäeva loetud nurk tõelise meridiaani Npoolse osa ja esemelt laeva kompassi suuna vahel või tõelisest peilingust 180° võrra erinev suuras. TVP = TP ± 180° või TP = TVP ± 180° Maa magnetism Maad ümbritseb magnetväli, mille olemasolu saab tõestada magnetnõela abil. Vabalt ülesriputatud magnetnõela keskjoont läbiva püsttasandi ja tõelise horisondi lõikejoont nimetatakse magnetmeridiaaniks. Magnetmeridiaani suund ei ühti tõelise meridiaani suunaga, sest Maa magnetpoolused ei lange kokku geograafiliste poolustega. Magnetkalle Nurka tõelise ja magnetmeridiaani vahel nimetatakse magnetkaldeks ehk magnetdeklinatsiooniks (variatsioon) ja tähistatakse tähega d. Kui kompassinõela põhjapoolne ots kaldub tõelisest meridiaanist paremale poole, on magnetkalle idapoolne (E), mis loetakse positiivseks (+). Kui kompassinõela põhjapoolne ots kaldub tõelisest
Tõeliseks vastaspeilinguks (TVP) on päripäeva loetud nurk tõelise meridiaani Npoolse osa ja esemelt laeva kompassi suuna vahel või tõelisest peilingust 180° võrra erinev suuras. TVP = TP ± 180° või TP = TVP ± 180° Maa magnetism Maad ümbritseb magnetväli, mille olemasolu saab tõestada magnetnõela abil. Vabalt ülesriputatud magnetnõela keskjoont läbiva püsttasandi ja tõelise horisondi lõikejoont nimetatakse magnetmeridiaaniks. Magnetmeridiaani suund ei ühti tõelise meridiaani suunaga, sest Maa magnetpoolused ei lange kokku geograafiliste poolustega. Magnetkalle Nurka tõelise ja magnetmeridiaani vahel nimetatakse magnetkaldeks ehk magnetdeklinatsiooniks (variatsioon) ja tähistatakse tähega d. Kui kompassinõela põhjapoolne ots kaldub tõelisest meridiaanist paremale poole, on magnetkalle idapoolne (E), mis loetakse positiivseks (+). Kui kompassinõela põhjapoolne ots kaldub tõelisest
me kasutame kaardi kilomeetervõrgu põhjasuunda ja magnetilist põhjasuunda. Seega kasutame oma igapäevatöös ainult kahte suunanurka. Nendeks on direktsiooninurk ja magnetasimuut. Suunanurka mõõdetakse päripäeva põhjasuunast alates ning nimetatakse asimuudiks. Kui me mõõdame maastikul kompassiga liikumissuuna mingile orientiirile, siis saame magnetasimuudi. Magnetasimuudiks nimetatakse nurka, mida mõõdetakse 0º...360º kellaosuti liikumise suunas, mis jääb magnetmeridiaani põhjasuuna ja nullpunktist (meie asukohast maastikul) orientiiri/objektini tõmmatud joone vahele. Kui me mõõdame kaardil liikumissuuna mingile objektile, siis saame direktsiooninurga. Direktsiooninurgaks nimetatakse nurka, mida mõõdetakse 0º...360º kellaosuti liikumise suunas, mis jääb põhjasuunas mineva kilomeetervõrgu vertikaalse joone ja nullpunktist (meie asukohast kaardil) orientiiri/objektini tõmmatud joone vahele. Click to edit Master text styles Second level
annaabi.ee 
