ziletitera meenutavale lindile (laius 3 mm, paksus 0,08 mm). Lint liikus helipea eest läbi kiirusel 1,5 m/s ning pooletunnise saate jaoks kulus seda umbes 3 kilomeetrit. Üks täis lindiketas kaalus ,,kõigest" 25 kg! Sammu kaasaegse (kui nii võib öelda) magnetlindi suunas astus Fritz Pfleumer aastal 1928 ta eksperimenteeris tselluloosilindiga, mille pinnale oli liimitud rauajahu. Mõned aastad hiljem asus AEG valmistama paberi baasil magnetlinti ja samuti seadet selle kasutamiseks uue seadme nimeks sai magnetofon. CD-d ja digiheli CD on optiline ketas, mida kasutatakse andmekandjana informatsiooni salvestamiseks. Algselt oli CD välja töötatud ainult helisalvestuseks, kuid hiljem lisati sellele võimalus salvestada muidki andmetüüpe. Seejuures arvestati CD loomisel seda, et erinevalt varasematest vinüülplaatidest suudaks CD perfektselt jäädvustada kogu inimkõrvale kuuldava
1.Protsessor on arvuti osa, mis täidab operatsioone (masinkoodi) ja töötleb andmeid. Seepärast kutsutakse teda ka arvuti ,,ajuks" Pildil on pentium MMX protsessor 2.Magnetlint on sobivate mehaaniliste omadustega plastist riba, mille üks külg on kaetud magneetuva kihiga -- magnet ehk töökihiga. Magnetlinti kasutatakse andmekandjana, analoogsignaali (helisignaali), magneetilise salvestamise puhul. Andmete salvestamine lindile on palju odavam kui nende salvestamine magnetketastele. Lintidel on ka väga suur mälumaht, mis ulatub sadadest kilobaitidest paljude terabaitideni. Teiselt poolt on aga andmepöördus lintide puhul palju aeglasem kui ketaste puhul, sest vajaliku koha leidmiseks lindil tuleb
1990ndatel aastatel tekkis nu- metal, kus saab kuulata ka natukene räppi. Elektrooniline muusika tekkis 1920ndatel aastatel, mil Lev Termen hakkas eksperimenteerima elektrilise signaali selisignaaliks muundamisega. Tema lõi esimese elektroonilise aparaadi, mille nimi oli ,,Termenvox". Eelektroonilise muusika tekkepõhjuseks tuleb lugeda muusikute süvenevat huvi uudsete väljendusvahendite vastu. Esimene elektroonilise muusika stuudio asustati 1949.a Bonni ülikooli juurde, kus kasutati magnetlinti ning monteeriti helilinte. Elektroonilise muusika isaks peetakse Karl-Heinz Stockhausenit, kes juhtis ka 1953.a Kölni Raadio elektroonilise muusika keskust.1960ndatel aastatel leiutati esimene süntesaator. Selle leiutajaks oli Robert Moog, muideks siiani peetakse tema süntesaatoreid parimateks, kuigi on ka teisi häid firmasid, näiteks Yamaha ja Roland. 1972.a hakkas tegutsema Kraftwerk, kes tegi esimesena 100% elektroonilist muusikat. Klubimuusikat hakati tegema 1985. aastatel
koopiad (nt amatöörpraktikas heliplaadid). levinud salvestise- ja mahamängimise nimikiirused on 19,05; 9,53; 4,76 ja 2,38 cm/s. Digitaal-magneetiline helisalvestis ehk helikassett SÄILITAMINE: Hoitakse tolmukindlates originaalkarpides. DAT kasett ja helikasett, videokasett VIDEOSALVESTISED Videokassett on magnetlinti mahutav lame plastkarp. Helikassetid hoitakse tolmukindlates originaalkarpides. Kuna kassetides on magnetlint, kehtivad samad tingimused nagu helilintide ja helikassettide puhul – hoida vertikaalselt ja vältida magnetväljade mõju. HELIPLAATIDE JA –LINTIDE HOIUTINGIMUSED KESKKOND HELIPLAADID VIDE JA HELILINDID Temperatuur 15 - 20℃ 15 - 23℃ Õhuniiskus 25% - 45% 25% - 55%
Et tööd üheskoos vajasid turvalist mälu, oli vaja spetsiaalset riistvara kaitsmaks iga tööd snuupingu ja ja teiste probleemide eest. Operatsioonisüsteemil tekkisid uued funktsioonid: mälujaotus; tööde planeerimine; protsessoriaja planeerimine; ressursside kinnitamine töödele. Teine oluline tunnusjoon kolmandale generatsioonile oli see, et loodi otsepöördusseadmed. Ketastelt sai lugeda ja neile kirjutada kogu salvestuspiirkonnas, samas kui magnetlinti oli võimalik lugeda vaid järjest algusest lõpu poole ja siis tagasi kerida. Seega ketastega töötamisel oli võimalik kiiresti lülituda ümber piirkonnast, mida kaardilugeja kasutab sisendi salvestamiseks, piirkonnale, mida vajab protsessor järgmise kirje lugemiseks. Ketastega süsteemis salvestati sisendinfo perfokaartidelt otse kettale. Kui töö käivitati, loeti sisendinfo juba kettalt, väljundinfo salvestati samuti kettale ning lõpuks trükiti kogu puhver välja
mälumaterjalis. Curie temperatuur ja materjali oleku muutuste kasutamine info salvestamisel. Magnetoptilise mälu kirjutamise ja lugemise skeem. <-- autor: Felipe --> Magnetmaterjali hüsterees teatud magnetmaterjalid koosnevad väikestest mag. osadest, (doomenitest rühm molekule, mille magnetmomendid on ühesuunalised) mida välise magnetvälja mõju saab muuta doomenite orientatsioon. Info salvestamisel magnetlindile domeenide orientatsioon muudetakse suunaga piki magnetlinti. Magnetpartiklide mõõtmed erineva kvaliteediga magnetmaterjalides mida kvaliteetsem magnet, seda väiksem domeenide mõõde. RZ digitaalsignaal Tegemist on kodeerimismeetodiga, mis kasutab magnetlinti, mis on neutraalses konditsioonis. Digitaalne "1" on kodeeritud positiivse impulsina ja "0" negatiivse impulsina. Kerri efekti seisneb polarisatsioonitüübi muutumises valguse peegeldumisel magnetiseeritud alalt. Lugemiseks suunatakse punktile nõrgem laserkiir, mis
Et tööd üheskoos vajasid turvalist mälu, oli vaja spetsiaalset riistvara kaitsmaks iga tööd snuupingu ja ja teiste probleemide eest. Operatsioonisüsteemil tekkisid uued funktsioonid: mälujaotus; tööde planeerimine; protsessoriaja planeerimine; ressursside kinnitamine töödele. Teine oluline tunnusjoon kolmandale generatsioonile oli see, et loodi otsepöördusseadmed. Ketastelt sai lugeda ja neile kirjutada kogu salvestuspiirkonnas, samas kui magnetlinti oli võimalik lugeda vaid järjest algusest lõpu poole ja siis tagasi kerida. Seega ketastega töötamisel oli võimalik kiiresti lülituda ümber piirkonnast, mida kaardilugeja kasutab sisendi salvestamiseks, piirkonnale, mida vajab protsessor järgmise kirje lugemiseks. Ketastega süsteemis salvestati sisendinfo perfokaartidelt otse kettale. Kui töö käivitati, loeti sisendinfo juba kettalt, väljundinfo salvestati samuti kettale ning lõpuks trükiti kogu puhver välja
Et tööd üheskoos vajasid turvalist mälu, oli vaja spetsiaalset riistvara kaitsmaks iga tööd snuupingu ja ja teiste probleemide eest. Operatsioonisüsteemil tekkisid uued funktsioonid: mälujaotus; tööde planeerimine; protsessoriaja planeerimine; ressursside kinnitamine töödele. Teine oluline tunnusjoon kolmandale generatsioonile oli see, et loodi otsepöördusseadmed. Ketastelt sai lugeda ja neile kirjutada kogu salvestuspiirkonnas, samas kui magnetlinti oli võimalik lugeda vaid järjest algusest lõpu poole ja siis tagasi kerida. Seega ketastega töötamisel oli võimalik kiiresti lülituda ümber piirkonnast, mida kaardilugeja kasutab sisendi salvestamiseks, piirkonnale, mida vajab protsessor järgmise kirje lugemiseks. Ketastega süsteemis salvestati sisendinfo perfokaartidelt otse kettale. Kui töö käivitati, loeti sisendinfo juba kettalt, väljundinfo salvestati samuti kettale ning lõpuks trükiti kogu puhver välja
Praeguseks kasutuselt üldiselt läinud, asemel USB-mälupulgad, välised kõvakettad, optilised andmekandjad, mälukaardid, arvutivõrgud ja eesotsas internet. MAGNETLINT õhuke magneetuv kiht pikal kitsal plastribal. Töötati välja Saksamaal, põhinedes traatsalvestusel. Seadmed, mis seda kasutavad on magnetofon (heli) ja videomakk (pilt). Praegugi laialt kasutusel. Fritz Pfleumer 1928. Esimene arvuti, mis kasutas andmete salvestamiseks magnetlinti oli Eckert-Mauchly UNIVAC I 1951. MAGNETOPTILINE ketas kirjutamisel kasutatakse magnetid, lugemisel optikat. Plastikust kesta all on magnetile vastuvõtlik metallist ketas. Nii kirjutamise ja lugemise ajal pole kunagi füüsilist kontakti. Lugemise ajal laser valgustab ketta pinda, mis omakorda peegeldab valgust lähtudes sellest, milline on aluspind. Kirjutamisel võimsus kasvab nii palju, et see suudab ketta pinna üles sulatada
annaabi.ee 
