Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"magnetlaengu" - 5 õppematerjali

Magnetväli
1
pdf

Magnetväli

pidevalt ja olenevalt ainest on ta jaotunud ja ka koondunud ruumi üksikutesse osadesse. Magnetväli omab energiat ja ollakse arvamusel , et magnetvälja kiirus on võrdne valguse kiirusega 300 000 km/s. Vooluga juhtme magnetväli ulatub lõpmatusse. Kauguse suurenedes vähenevad magnetjõud väga kiiresti ja seetõttu magnetjõudude praktilist mõju saame kindlaks määrata väga väikestel kaugustel. Magnetväljaks nimetatakse keskkonda mis ümbritseb alati magnetit. Magnetlaengu kandjaid ei ole looduses avastatud aga nad lihtsalt eksisteerivad. Magnetvälja jõujooned on kinnised kõverjooned, ei ole algust ega lõppu. Magnetvälja jõujooned on lahutamatud elektriväljast. Magnetväli esineb igat liiki elektrivoolu ümber ( alalisvool, vahelduvvool ). Kõikjal kus on tegemist laengute liikumisega, tekib ka magnetväli. Magnetväli kaitseb meid kosmilise kiirguse eest ja tänu sellele töötab meie kompass.

Füüsika → Füüsika
9 allalaadimist
FÜÜSIKA EKSAMI KONSPEKT
24
pdf

FÜÜSIKA EKSAMI KONSPEKT

klemmidel. Järeldused:  Lühise puhul kui R=0 on võimsus maksimaalne ja kasutegur võrdub 0  Kui R on lõpmata suur, on kasutegur 1 ehk 100% Kahjuks ei saa sellisel juhul tarbida mingit energiat  Vooluallika võimsus on maksimaalne juhul kui R=r ja ƞ=50% 19.Magnetväli, magnetvälja tekkimine, magnetvälja jõujooned. Magnetväli vaakumis. Kuigi on oletusi magnetlaengu olemasolu kohta, pole see arvamus seni kinnitust leidnud. Kuna magnetlaengu kohta andmed puuduvad , ei saa me magnetvälja jaoks kasutada sama lähenemist kui elektrivälja puhul. Magnetlaengu puudumine ei lase defineerida isegi mitte väljatugevust, rääkimata potentsiaalist. Magnetväli ei ole kunagi tsentraalsümmeetriline. Magnetvälja tekkimiseks on kaks võimalust:  Liikuvate laetud osakeste ümber on magnetväli. Magnetväli ümbritseb vooluga juhti. Selliseid magneteid nimetatakse elektromagnetiteks.

Masinaehitus → Füüsika
76 allalaadimist
Füüsika põhivara I I
28
pdf

Füüsika põhivara I I

Takisteid sisaldava vooluahela võimsus P= Vooluallika kasutegu Ƞ= Järeldused:  Lühise puhul kui R=0 on võimsus maksimaalne ja kasutegur võrdub 0  Kui R on lõpmata suur, on kasutegur 1 ehk 100% Kahjuks ei saa sellisel juhul tarbida mingit energiat  Vooluallika võimsus on maksimaalne juhul kui R=r ja ƞ=50% Magnetväli vaakumis. Kuigi on oletusi magnetlaengu olemasolu kohta, pole see arvamus seni kinnitust leidnud. Kuna magnetlaengu kohta andmed puuduvad , ei saa me magnetvälja jaoks kasutada sama lähenemist kui elektrivälja puhul. Magnetlaengu puudumine ei lase defineerida isegi mitte väljatugevust, rääkimata potentsiaalist Magnetväli ei ole kunagi tsentraalsümmeetriline. Magnetvälja tekkimiseks on kaks võimalust;  Liikuvate laetud osakeste ümber on magnetväli. Magnetväli ümbritseb vooluga juhti.

Füüsika → Füüsika
13 allalaadimist
Füüsika II Eksam
33
docx

Füüsika II Eksam

Oranžiga tähed on vektorid. 1. Gaussi seadus elektrivälja jaoks. ❑ ∮ ❑E* dA = qsees /ε0 Seob kinnise pinna sees oleva summaarse elektrilaengu seda ❑ ❑ pinda läbiva summaarse elektrivälja vooga. Meie kasutasime ∮ ❑(E*n)dS= q/ ε0 S 2. Gaussi seadus magnetvälja jaoks. ❑ ∮ ❑B* dA = 0 Seob kinnise pinna sees oleva magnetlaengu seda pinda läbiva summaarse ❑ magnetvooga. Meie kasutasime ∮B n dS= 0 3. Faraday seadus ε=-dΦB/dt ❑ ∮ ❑E* dS=- (dΦB/dt) Seob indutseeritud elektrivälja muutuva magnetvooga. ❑ 4. Ampere’i - Maxwelli seadus ❑ ∮ ❑B* dS= μ0* ε0* (dΦE/dt)+ μ0* isees Seob indutseeritud magnetvälja muutuva ❑ elektrivälja vooga ja elektrivooga. Need neli valemit seletavad väga paljusid nähtusi alates sellest, miks kompassinõel näitab

Füüsika → Füüsika ja elektrotehnika
7 allalaadimist
Füüsika konspekt
105
doc

Füüsika konspekt

Elektromagnetism uurib elektrivooluga kaasnevaid magnetnähtusi. Niisiis - magnetvälja jõujooned vooluga juhtme ümber kujutavad suletud kõveraid. Et sellest välja nimetatakse matemaatikas pöörisväljaks, mainisime loengus 11. Kui päris täpne olla, siis loodigi pöörisväljade matemaatiline teooria just magnetvälja kirjeldamiseks. Kuna magnetlaenguid pole olemas, ei saa me magnetvälja jaoks kasutada nn. "punktlaengu lähendit". Magnetväli ei ole kunagi tsentraalsümmeetriline. Magnetlaengu puudumine ei lase meil niisama lihtsalt defineerida isegi mitte väljatugevust, rääkimata potentsiaalist. Ainus, mida saame rehkendada, on magnetpulgale mõjuv jõumoment. Pulka ennast saaks ehk kirjeldada kaksiklaenguna - dipoolina. Elektrostaatikas defineeritakse dipoolmoment kui "varda" otstes asuva laengu korrutis varda pikkusega. Magnetiga on asi keerulisem - õnneks tuleb siin appi elektromagnetism.

Füüsika → Füüsika
288 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun