Kõiki neid pigmente saab ka kaltsineerida (kuumutada kõrge temperatuurini) nende rikastamiseks ja tumedamaks muutmiseks, mille järel neid tavaliselt nimetatakse kas põletatud ookriks, põletatud sieenaks või põletatud umbraks. Teiste tuntumate muldpigmentide hulka kuuluvad mitmesugused punased toonid, mida mõnikord kutsutakse ka punasteks ookriteks. Neid toodetakse raudoksiidsetest hematiidimaakidest nagu Hispaania oksiid ja Pärsia lahe oksiid, musta -- magnetiidist, kollast - limoniidist, pruuni - sideriidist ja tumepruuni - püriitidest. Lisaks neile looduslikult esinevaile pigmentidele toodetakse mitmesuguseid sünteetilisi raudoksiid pigmente. Kaks kõige väljapaistvamat näidet on raudoksiidpunased - ulatuvad heledast türgipunasest indiaanipunaste toonideni - ;need on saadud raudsulfaadi kaltsineerimisel ning teiseks veneetsiapunane, mida saadakse raudsulfaadi kaltsineerimisel lubja lisamisega.
o Kui rakke töödelda ultraheliga või tõsta rõhku, siis gaasipõiekesed lõhkevad ja rakud sadenevad o Funktsioon: Annavad rakule ujuvuse Võimaldavad reguleerida raku erikaalu Muuta asendit veesambas · Magnetsoomid o 1970 a. isoleeris Richard Blakemore järvemudast baktereid, kes reag magnetväljale o Magnetosoomid raku pikiteljel tsütoplasmas paiknevad ahelana magnetiidi terad o Koosnevad Magnetiidist või Greigiidist (väävlirikkas keskkonnas) o Leidub enam järve- ja meremudas, aga ka mullas ja soos o Magnetosoomi ümbritseb ühekihiline membraan, milles on valke ja lipiide o Funktsioon Võimaldavad bakteril suunatult liikuda magnetväljas (põhjapoolkeralt isoleeritud bakterid liiguvad põhjasuunas, lõunapoolkeralt isoleeritud lõunasuunas) · Parasporaalkehad o ...on valgulised protoksiinid e eeltoksiinid
On valgulised kristallid, mis paiknevad spoori kõrval teatud batsillidel Valgulised protoksiinid ehk eeltoksiinid. Kasutatakse biotõrjes. suurimas koguses toodetud biopestitsiidid. Toksiinil on 2 piirkonda: üks määrab ära seostumise sooleepiteelile ja teisel on toksiline toime ta lülitub sooleepiteeli rakkude membraani ja moodustab seal poori, mille kaudu lekivad sealt välja toitained. Magnetosoomid magnetiliste omadustega nanoosakesed. Koosnevad kas magnetiidist või greigiidist ( väävlirikkas keskkonnas) Paiknevad rakus ridade ehk ahelatena. Võimaldavad bakteritel liikuda ainult magnetväljas. ( põhjapoolkeralt isoleeritud bakterid liiguvad põhjasuunas ja lõunapoolkeralt isoleeritud bakterid liiguvad lõunasuunas. Magnetosoome sisaldavad bakterid on hapnikukartlikud. Seega liiguvad nad muda sügavamesse kihtidesse, kus on vähe hapnikku. Varuained: 1) varupolüsahhariidid, 2) rasvad ja rasvataolised ained,
B. thuringensise toksiini (Bt toksiini) geen on kloneeritud ja sekveneeritud. Protoksiini M on 130-140 kDa, protsessitud toksiinil on M 30-80 kDa. Protoksiin on lahustumatu tavatingimustes ja seetõttu ohutu näiteks inimesele. Lahustuvaks muutub ta aluselises keskkonnas (pH9.5) ja redutseeritud keskkonnas (vastse sooles). Magnetosoomid Mõnedel bakteritel on leitud rakkudes magnetosoomid magnetiliste omadustega nanokerakesed. Magnettundlikud. Need koosnevad kas magnetiidist (Fe3O4) või greigiidist (Fe3S4). Väävlirikkas keskkonnas moodustub greigiit. Praegu on teada magnetosoomidega 28 spirille, vibrioone, kokke (Magnetobacterium bavaricum) ja ka pulkbaktereid. Kõige enam on neid isoleeritud järve- ja meremudast, aga ka mullast ja soodest. Kõige põhjalikumalt on magnetosoome uuritud Aquaspirillum magnetotacticum'i. Magnetosoomid paiknevad rakus ridade e. ahelatena
annaabi.ee 
