ja madalrohuga alpi- niidud. Riigis on üle 50 looduskaitse ala Majandus ja tööstus Majandusliku tähtsusega maavarad on magnesiit, grafiit, rauamaak, pruunsüsi, nafta ja maagaas. Riigi valduses on rasketööstuse põhiharud - elektrienergeetika, metallurgia, naftatööstus - ja suured pangad. Maailma suurim loodusliku magnesiidi tootja. Põllumajandus Maa idaosas kasvatatakse nisu, otra, suhkrupeeti ja viinamarja, eelmägedes ja orgudes ka rukist, kaera ning kartulit. Loomakasvatus on põllumehe põhiharu, niidud ja karjamaad hõlmavad üle poole põllumaa maast. Turism Kaunis loodus, tervislik kliima, terviseveeallikad, kultuuriväärtused ning suurepärased talispordivõimalused on teinud Austriast turistide meelismaa.
suured pangad. Majandus · Austria territooriumist moodustavad 18 % põllumaad, 27 % rohumaad ning 46 % metsad. · Austria väljaveos on ülekaalus tooraine ja pooltoored: puit, tselluloos, mustad metallid, alumiinium, magnesiit, lämmastikväetised, elektrienergia. · Sisse veetakse masinaid, naftat, maagaasi ja kivisütt . · Transpordivõrk on väga hästi arenenud Maavarad · Riik on maailma suurim loodusliku magnesiidi tootja. · Leidub rauamaaki, pruunsütt, kvartsliiva, grafiiti, kipsi, talki ,mangaani, tsinki, naftat, maagaasi. Vaatamisväärsused Tänan tähelepanu eest!
Toorainega varustatakse ka kohalikku puidutööstust ja paberitööstust. Toorpuitu eksporditakse peamiselt Lõuna-Euroopasse. Jahimajandus ja kalandus on väikese mahuga ning orienteeruvad enamjaolt kodumaisele turule. Mäetööstus Mäetööstuse tähtsus on viimastel kümnenditel vähenenud. Näiteks plii kaevandamine Bad Bleibergis on lõpetatud. Suletud on ka suurem osa rauamaagi- ja pruunsöekaevandusi. Olulised on veel soola, rauamaagi, magnesiidi ja volframimaagi kaevandamine ning nafta ja maagaas. Pruunsöekaevandusi on jäänud ainult üks. Mäetööstuses on hõivatud umbes 5000 töötajat, kellest enamik töötab kivimurdudes ning kruusa- ja liivakarjäärides. 4 Maa ja rahvas Asukohast tingitult on maa juba ammustest aegadest peale olnud Euroopa majandus- ja kultuuripiirkondi ühendavate suurte liikumisteede sõlmpunkt. Euroopa selles osas saavad kokku erinevad maastiku-, kliima- ja
Tänu tardumisele on kips asendamatu sideaine. Kipsi aktiivsus langeb pikaajalisel seismisel. [2], [3] 2.3. Magneesium sideained Õhksideained, mille peamiseks koostisokas on magneesiumoksiid. 9 Magneesium sideaineid ei segata kasutamisel veega vaid magneesiumkloriidi vesilahusega. Peamised magneesiumsideained on kaustiline magnesiit ja kaustiline dolomiit [3]. Loodusliku magnesiidi põletamisel 800-850 juures ja sellele järgneval jahvatamisel saadakse CO2 kaustiline magnesiit ning põletamise käigus eraldub [3]. MgCO 3 . CaCO3=MgO . CaCO 3 +CO2 Peale jahvatamist on tekkinud MgO sideaine omadustega. Kivistunult on tema survetugevuseks 40- 60 N / mm2 . Kaustilise magnesiidi tootmine on piiratud, kuna puhast magnesiitkivimit leidub looduses suhteliselt vähe. [3]
maanteed ja raudteed. Ka mägedes on teestik tihe, palju on tunneleid, sildu ja viadukte; pikim maanteetunnel(14km) asub Vorarlbergi ja Tirooli piiril. Doonaul veetakse eeskätt koksi, kivisütt ja rauamaaki. 9 6.MAAVARAD Tooraine- ja energiatootmise sektoris on Alpivabariigil olemas rikkalikud ressursid, ometigi vajab järjest arenev tööstus üha suuremas koguses imporditavat toorainet. Riik on maailma suurim loodusliku magnesiidi tootja; veel leidub rauamaaki, pruunsütt, kvartsliiva, grafiiti, kipsi, talki ,mangaani, tsinki, naftat, maagaasi. 10 LISAD Lisa1. Austria kaart. 11 KASUTATUD KIRJANDUS http://www2.ebs.ee/statistika2006/RW01.html http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/austria.htm http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/keskeuroopa.htm http://tiitreisid.cma.ee/index.php?lang=est&main_id=31&id=27 http://www
Toorpuitu eksporditakse peamiselt Lõuna-Euroopasse. Jahimajandus ja kalandus on väikese mahuga ning orienteeruvad enamjaolt kodumaisele turule. [redigeeri] Mäetööstus Erzberg Mäetööstuse tähtsus on viimastel kümnenditel vähenenud. Näiteks plii kaevandamine Bad Bleibergis on lõpetatud. Suletud on ka suurem osa rauamaagi- ja pruunsöekaevandusi. Olulised on veel soola, rauamaagi (koos raudläigiga 2 091 995 tonni, peaaegu kõik Erzbergilt), magnesiidi (769 188 tonni) ja volframimaagi (400 000 tonni) kaevandamine ning nafta (856 270 tonni) ja maagaasi (1,76 miljardit kuupmeetrit). Suurim soolatootja Salinen Austria tootis 2006. aastal 764 189 tonni keedusoola ja 1336 tonni kivisoola. Pruunsöekaevandusi on jäänud ainult üks (7854 tonni 2006, 3,7 miljonit tonni 1970). Mäetööstuses on umbes 5000 töötajat, kellest enamik töötab kivimurdudes ning kruusa- ja liivakarjäärides. [2] [redigeeri] Töötlev tööstus
ja paberitööstust. Toorpuitu eksporditakse peamiselt Lõuna-Euroopasse. Jahimajandus ja kalandus on väikese mahuga ning orienteeruvad enamjaolt kodumaisele turule. [3. ] Mäetööstus Mäetööstuse tähtsus on viimastel kümnenditel vähenenud. Näiteks plii kaevandamine Bad Bleibergis on lõpetatud. Suletud on ka suurem osa rauamaagi- ja pruunsöekaevandusi. Pruunsöekaevandusi on jäänud ainult üks. Olulised on veel soola, rauamaagi, magnesiidi ja volframimaagi kaevandamine ning nafta ja maagaasi (kõik andmed 2006. aasta kohta). Mäetööstuses on hõivatud umbes 5000 töötajat, kellest enamik töötab kivimurdudes ning kruusa- ja liivakarjäärides. [3. ] Töötlev tööstus Tööstuses on esikohal rasketööstus. Musta metallurgia toodang ületab omamaised vajadused. Värvilistest metallidest toodetakse kõige rohkem alumiiniumi, veidi vaske ja pliid. Üle poole elektrienergiast annavad hüdroelektrijaamad
Jaapani merre voolavad jõed on lühikesed ja kärestikulised, Kollasesse merre voolavad jõed aga pikemad ja vihmaperioodil veerohked. Järvi on vähe ja need on väikesed. 75% territooriumist katavad metsad. Madalikud ja jõeorud on põllustatud. Maavaradest leidub kivi- ja pruunsütt, raua-, mangaani-, vase-, tina-, tsingi-, kroomi-, nikli-, volframi-, koobalti- ja molübdeenimaaki. P-Koreal on maailma suurimad magnesiidi- ja grafiidivarud. Rohkesti on mineraal- ja termaalveeallikaid. Peamiselt rasketööstus. 2002.a. andmetel on tööealist elanikkonda 12,3 mln. inimest ja relvajõududest on neist 1,1 mln. Tööpuudust riigis ei olevat ja inflatsiooni kohta andmeid ei avaldata. 1984.a. hakati asutama välisosalusega ettevõtteid, 2002.a. tühistati osaliselt toidu- ja tarbekaupade ning teenuste riiklik jaotuskorraldus ning lubati vähesed turusuhted. 1992.a.