magnetringi. Magnetringi osadeks on elektrimasina ike, pooluste südamikud, ankru südamik ja õhupilu poolusekingade ja ankruhammaste vahel. Kõikidel juhtudel kujutab magnetsüsteem hargneva süsteemilise magnetringi. Iga pooluse magnetvood jaguneb kaheks võrdseks osaks, mis suunduvad kahele naaberpoolusele. Voo iga osa läbib üksteise järel masina magnetringi osad, mis moodustavad masina arvutusosad. Liites magnetringi kõiki üksikosade magneetimisergutused saame mähise magneetimisergutuse. Alalisvoolu masinate poolustel olevates mähistes tekitatakse elektrivoolu abil magnetvoog, mis sulgub masinaosade kaudu moodustades magnetringi. Alalisvoolumasina tööpõhimõte (variant 2) (tööpõhimõte generaatori olukorras) Püsimagneti kahe pooluse (N ja S) vahele on asetatud masina pöörlev osa ankur. Ankru pööramiseks kasutatakse n. turbiini või sise-põlemismootorit. Ankur
generaatori ·Kui Ýd läheb 0 ajaliselt ette (tegev mahtuvuslik koormus), siis ad magneedib generaatori Elektromotoorjõu võrrand Magneetimisergutuste mõjud emj.-le: 12 1.Ergutusmähise magneetimisel tekitab F0 põhimagnetvoo 0, mis indutseerib staatorimähises generaatori põhi emj. 0 2.Ankrumähise magneetimisergutuse pikikomponent Fad tekitab magnetvoo ad, mis indutseerib pikitelje emj. ad 3.Ankrumähise magneetimisergutuse ristkomponent Faq tekitab magnetvoo aq, mis indutseerib risttelje emj. aq 4.Staatorimähise puistevoog indutseerib staatorimähises puiste emj. p1 5.Vool staatorimähises I1 tekitab tegev-pingelangu r1 Sünkroongeneraatori klemmipinge: 1 = 0 + ad + aq+ p1 r1 Vektordiagrammid 13
Voolu pulseerimist välis ahelas saab vähendada suurendades keerdude arvu ankrul ja iga keeru otsad on ühendatud uue kommutaatori lestade paariga. 16 lestaga kommutaatori on see peaaegu olematu. 23. Alalisvoolumasinate ankrureaktsioon (lk 63) Koormatud alaisvoolumasinas mõjuvad kaks magneetimisergutust: ergutus- mähise magneetimisergutus ja ankrumähise magneetimisergutus. Ankrumähise magneetimisergutuse mõju masina magnetväljale nim ankrureaktsiooniks. Ankrureaktsioon moonutab masina põhimagnetvälja, tehes selle ebasümmeetri- liseks masina pooluste telje suhtes. (joonis 3.6a) Mida rohkem on masin koormatud seda suurem on resulteeriva välja moonutus ja järelikult seda suurem on
erinevast materjalist, nad võivad olla eri pikkusega ja mitmesuguse ristlõikega. Magnetahel valmistatakse enamasti võimalikult väikese magnetilise takistusega materjalist, tavaliselt ferromagneetikuist. Magnetahela koostisosaks võib olla magneetimismähisega ümbritsetud südamik, mähiseta ike, liikuv ankur, nendevahelised või nendesisesed õhupilu, magnetsunt ja magnetiline puiste (see on magnetahela osa, kus tekib kasutu osavoog). Ferromagneetikud võimaldavad olemasoleva magneetimisergutuse korral suuremat magnetvoogu, mistõttu, kui võimalik, püütakse õhupilud viia miinimumini. Magnetahelad võivad olla · mittehargnevad · hargnevad, seejuures sümmeetrilised või mittesümmeetrilised. Elektrimootori, generaatori kui ka trafo magnetahela moodustab terassüdamik koos mähisega. 51 3.10 Magnetahelate arvutus Magnetahela arvutuse aluseks on koguvooluseadus. I = H l .
annaabi.ee 
