n r r r tugevam, ja momendi M = p m × B mõjul pöördub tasakaaluasendisse, mille korral r r r p m B ( M = 0 ). Ampe`re´i jõudude töö kontuuri nihkel juhul, kui kontuuris hoitakse vool püsivana: A = I ( 2 - 1 ) , kus 1 , 2 - magnetvood läbi kontuuri alg- ja lõppasendites. r Magneetikus kujutab magnetväli endast välise välja B0 ja aines molekulaarvooludest r r r r r põhjustatud nn sisemise välja B´ superpositsiooni: B = B0 + B´. Magnetvälja B´ suurust r 1 r iseloomustab magneetumusvektor J = p mi , so magneetiku mahuühiku V i magnetmoment. Magneetumust põhjustavad nn magneetumusvoolud I´ need on
µ0 - J dl = I 7 B H = µ0 -J H dl = I J = H magnetiline vastuvõtlikkus B B H= = 1 + = µ - magnetiline läbitavus (enamusel ainetel ~1) µ 0 (1 + ) µ 0 µ 2.3. Magnetväli homogeenses magneetikus B0 H Vaakumis 0 = µ0 H 0 d l =I Homogeenses aines H = H 0 B = µ B0 2.4. Diamagnetism Diamagneetikud on sellised ained, kus välise magnetvälja puudumisel orbitaalsete elektronide magnetmomendid on nullid. Väline magnetväli diamagneetikutes nõrgeneb. -10 -6 Magnetilised omadused temperauurist ei sõltu
Seega võib molekuli vaadelda magnetilise dipoolina, sarnaselt elektrilisele dipoolile dielektrikute teoorias. Polarisatsiooni vektori asemel defineerime nüüd magneetuvusvektori kus on molekulaarne magnetmoment. Pretsesseeriv ringvool ja selle magnetmoment. Edasi tuleb oluline erinevus. Kui dielektrike korral viib polarisatsioon elektrivälja nõrgenemisele laengute vahel (dipoolid orienteeruvad elektriväljale vastassuunas), siis magneetikus tähendab magnetdipoolide orienteerumine välja järgi välja koondumist magneetikusse. Seetõttu kirjutatakse kus on "algväli", aga "indutseeritud väli". Nüüd saame "puhast magnetvälja" iseloomustava suuruse mida nimetatakse magnetvälja tugevuseks. Edasi toimime nagu elektriväljaga: loeme magneetuvuse võrdeliseks magnetvälja tugevusega ( on magnetiline vastuvõtlikkus) ja asendades selle magnetvälja tugevuse valemis, saame
annaabi.ee 
